/nginx/o/2008/07/14/56621t1hc9d0.jpg)
Hilissuvine heitlus hasartmängurite taskust tuleva maksuraha ümbermängimise üle osutus vaid tormiks veeklaasis, sest jõusse jäävad nii praegune seadus kui ka kultuurkapitali miljonite jaotamise põhimõtted.
Hasartmänguraha ringimängimine pöördus farsiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selles on sada protsenti veendunud riigikogu sotside fraktsiooni esimees Eiki Nestor, kelle väitel sai kogu lugu alguse kultuuriminister Laine Jänese soovist leida laulupidude jaoks rohkem raha. «Selleks tuli kelleltki midagi maha võtta ja see koht leiti regionaalministri kontori kaudu rahastamisele kuuluvate kultuuriinvesteeringute kärpimise abil,» kirjeldas Nestor oma blogis.
«Moodustati komisjon, kes kompromissi välja pakkus. Et tegu on maksuseadusega, on vormistaja loomulikult rahandusministeerium.» Edasi ironiseeris Nestor olukorra üle, kus Jänes kolmapäeval kõigi kaunite kunstide nimel eelnõu üle pahameelt avaldab. «Ja rahandusministeerium ei saa aru, miks kultuuriminister nüüd omaenda ettepanekut ei kooskõlasta, ja võtab vastu vopse.»
Jänes jättis üleeile rahandusministeeriumist tulnud eelnõu kooskõlastamata. Küll pakkus ta välja oma nägemuse hasartmängumaksu jagunemisest, mis kulka seniseid protsente ei muuda. Neli protsenti ehk aastas ligi 19 miljonit krooni annaks ta laulu- ja tantsupeo sihtasutusele «peotraditsiooni jätkusuutliku toimimise toetamiseks».
Investeeringutoetuste summad kahaneksid Jänese idee järgi praeguselt 12,7 protsendilt kaheksale. Väiksem kärbe tabaks ka Eesti Punast Risti ja olümpiakomiteed.
«Kehtiv seadus jääb päris kindlasti kehtima. Nii on olnud ka varem, kui selles vallas keegi midagi liigutada tahab,» oli Nestor resoluutne.
Kui augustis kostis laulurahva seast muret, et riiklik sääst võib panna löögi alla 2009. aasta üldlaulupeo, uuris Postimees asjade seisu kultuuriministrilt.
«Praegused eelarvekõnelused laulupidu absoluutselt ei puuduta, see raha on paigas,» lubas Jänes siis. «Laulupidu on meie alustala ja seda säästuaeg ei kõiguta.»
Tema tollaste väidete kohaselt lepiti valitsuskabinetis kokku, et ligi 30 miljonit krooni tuleb anda laulupeo korraldamiseks, millele lisanduvad lisamiljonid puhkpilli- ja tantsukollektiividele.
Ministeeriumi pressiesindaja ütles eile, et praegu annab eelarveprojekt laulu- ja tantsupeo jaoks 25 miljonit krooni.