Täna õhtul kell 19.15 hakkasid lööma Tallinna kirikute leinakellad ning Harju tänava veeres süüdati mälestusküünlad, meenutamaks 1944. aasta märtsis nõukogude lennuväe Tallinnale sooritatud pommirünnakute ohvreid.
Galerii: Tallinnas meenutati märtsipommitamise ohvreid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Muinsuskaitse Selts korraldas Tallinna pommitamise 71. aastapäeval Tallinnas ohvrite meenutamiseks erinevaid mälestusüritusi.
Märtsipommitamine oli Nõukogude Liidu õhuvägede korraldatud Tallinna pommitamine 9. ja 10. märtsil 1944.
Narva linna peaaegu täieliku purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15–1.00 ja 3.00-6.00 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.
Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada üks hansaperioodi pärlitest - Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses. Maha põles ka eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus.
Süttis ka Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi 30 protsenti. Ligi 20 000 elaniku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, millele lisandus 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.
1989. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänava haljasalal Niguliste kiriku ümbruses.