:format(webp)/nginx/o/2014/01/20/2762486t1h160e.jpg)
Rahvusraamatukogu ja välispartnerid allkirjastasid esmaspäeval koostööprotokolli ja lepingud, mis tagavad raamatukogu Saksa, Austria ja Šveitsi lugemissaalide töö jätkumise.
Rahvusraamatukogus kinnitati Saksa, Austria ja Šveitsi saalide töö jätkamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokkulepete kohaselt jätkavad välispartnerid saksakeelse kirjanduse ja perioodika soetamist oma kuludega ning Rahvusraamatukogu katab teenindus- ja halduskulud. Rahvusraamatukogu partnerid on Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond, Goethe Instituut, Austria Suursaatkond ja Šveitsi Suursaatkond Riias.
Lepingute uuendamise tingis Rahvusraamatukogu otsus korraldada ümber saalide töö, et viia see paremini vastavusse Rahvusraamatukogu seadusjärgsete ülesannetega.
Saalid ja nende kogud jäävad senisesse asukohta ja säilitavad vastava riigi identiteedi, samuti jätkuvad üldlugemissaali kaudu kõik infoteenused ja kojulaenutus. Saksakeelsete saalide tööd hakkab koordineerima saksa filoloogia haridusega konsultant. Kirjanduse kohta on võimalik päring saata aadressil deutsch@nlib.ee.
Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo sõnul on 1990. aastatel loodud saksakeelsed lugemissaalid andnud oma panuse saksa keele ning kolme riigi kirjanduse ja kultuuri vahendamisse Eestis.
«Rahvusraamatukogu kavatseb kultuurialast koostööd saatkondadega jätkata ja välispartnerite kultuuriüritused on Rahvusraamatukogus alati teretulnud,» ütles Andresoo. Näiteks selle aasta mais on raamatukogus võimalik külastada Saksa Kevade raames eksponeeritavat fotonäitust «Gute aussichten». Koostööpartnerid leppisid kokku, et raamatukogu pakub oma välispartneritele võimalust soodustingimustel kasutada raamatukogu ruume kultuuriürituste korraldamiseks.
«Õpilased ja õpetajad on meile jätkuvalt väga olulised. Pakume neile nüüd rohkem infokirjaoskuse koolitusi, mida saab kavandada vastavalt soovitud teemale, sealhulgas ka saksa keelt ja kultuuriruumi puudutava info leidmiseks,» ütles Janne Andresoo.
«On väga oluline, et oleme leidnud võimaluse säilitada selle hinnatud ja ainulaadse saksa keele ja kultuuri saali Eestis, millesse partnerid on ligi 20 aasta vältel tihedas koostöös panustanud», ütles Saksa suursaadik Christian Matthias Schlaga. «Mõistame, et Rahvusraamatukogu peab aja nõudmistega kaasas käima ja see mõjutab ka tema võimalusi saalide töösse panustada. Viimastel kuudel oleme ühiselt arutanud, kuidas säilitada Saksa, Austria ja Šveitsi saale kui infot ja teadustööd, aga ka keelt ja kultuuri toetavaid keskusi. Peame nüüd katsetama uue töökorralduse toimimist, aga väga olulisena eeldame ka kõigi partnerite tahet selles arengus konstruktiivselt osaleda.»
Austria suursaadik Renate Kobler avaldas rahulolu, et Austria saal ja selle kogu jäävad Rahvusraamatukokku. Ta meenutas, et raamatukogu on olnud hea ja usaldusväärne partner 1997. aastast, kui Tallinnas avati Austria saatkond. 2001. aastal sai see koostöö ametliku kinnituse Rahvusraamatukogu ja Austria Välisministeeriumi vahelise lepingu allkirjastamisega.
Rahvusraamatukogu on Austria jaoks oluline partner kahepoolses kultuurikoostöös: Austria saatkond on raamatukogus Eesti üldsusele pakkunud väga mitmekesiseid üritusi nagu iga-aastane ürituste sari «Austria loeb», iga kahe aasta järel toimuvad Austria päevad saksa keele õpetajatele Eestis ja Soomes, Tartu Ülikooli kasvandiku ja Ingeborg Bachmanni nimelise saksakeelse kirjanduse auhinna 2013. aasta laureaadi Katja Petrowskaja esinemised, ning laia kõlapinda leidnud näitus „Islami varane periood“ 2013. aastal. Loodame eduka koostöö jätkumist, mille valmidust kinnitavad partnerid koostöölepingu lisa allkirjastamisega. Rahvusraamatukogus oleva Austria saali kogu on üks 64st maailmas tegutsevast «Austria raamatukogust» ja selle täiendamise eest kannab jätkuvalt hoolt Austria Euroopa- ja Välisasjade Ministeerium.
«Koostöölepingus Rahvusraamatukoguga on tehtud vaid mõned väikesed muudatused,» selgitas Goethe Instituudi juhataja Dr. Eva Marquardt. «Koostöö raames oleme pakkunud ka täiendavaid võimalusi nagu personali koolitus ja tehnilised vahendid. Goethe Instituut toob jätkuvalt Rahvusraamatukokku juba traditsiooniks saanud üritusi, näiteks lauluvõistlus «Lautstark» ja kohtumised Saksa autoritega.»
Šveitsi Suursaatkona Riias asejuht Dominique Petter avaldas tänu kõigile saksakeelsete saalide partneritele. Ta ütles, et Šveitsi kultuurifond «Pro Helvetia» jätkab ka edaspidi Šveitsi saali varustamist uuema šveitsi kirjandusega.
Saksa, Austria ja Šveitsi saalid on ainsad riike tutvustavad erialasaalid Eesti Rahvusraamatukogus. Austria lugemissaalis on väljaandeid praeguse seisuga ligi 5400, Saksa lugemissaalis ligi 6800 ja Šveitsi lugemissaalis ligi 3300.
Riike tutvustavate lugemissaalide tegevus Rahvusraamatukogus sai alguse 1991. aastal Austria saali loomisega, mis ametlikult avati 1993. aastal. Goethe Instituudi initsiatiivil avati 1996. aastal Saksa saal ja samal aastal loodi Saksa saali eeskujul Prantsuse saal, mille initsiaatoriks oli Prantsuse Kultuurikeskus.
1997. aastal avas uksed Šveitsi saal ja 1998. aastal hakkas Rootsi saatkonna algatusel aktiivselt tegutsema Rootsi saal. 1999. aastal avati Põhjamaade saal, mis loodi Taani saatkonna initsiatiivil ja tutvustas ülejäänud Põhjamaid peale Rootsi. 2001. aastal loodi Põhjamaade saali kõrvale väike Soome saal ja aastal alustas teenindust ka Austria saal.
Aastatega partnerite võimalused muutusid ja enamiku saalide puhul ei osutunud selline koostöövorm jätkusuutlikuks. 2005. aastal lõpetasid tegevuse Põhjamaade, Rootsi ja Soome saal ning 2008. aastal Prantsuse saal. Kokkuleppel saatkondadega on kirjandus liidetud põhifondiga ning lugejaile endiselt kättesaadav.