Neeme Raud: kas McCain haarab liidrirolli?

Neeme Raud. Foto: .

Demokraatide kogunemise lõpp­akord Denveris oli suurejooneline. Kandidaat Barack Obama pidas kõne, kus ta teatraalselt teatas, et nõustub partei presidendikandidaadiks saama, linna jalgpallistaadionil ligi 80 000 toetaja ees. USA ajaloos on varem sel moel – staadionil juubeldavate masside ees – kõnelenud vaid üks presidendiks pürgija, John F. Kennedy, kellega Obama esinemise planeerijad teda kahtlemata võrrelda soovisid.

Ka päev, mil Obama esines, ei olnud juhuslikult valitud: täpselt 45 aastat varem unistas Ameerika kodanikuõiguste liikumise tollane juht, Martin Luther King oma kuulsas kõnes, et kord saabub ehk aeg, mil Ameerika muutub rassipimedaks. Nüüd siis on esimene mustanahaline – tõele au andes küll valge ema ja mustanahalise isa poeg – tõusnud esmakordselt ajaloos USA ühe suurpartei presidendikandidaadiks.

Unistuste kandidaat

Obama oli oma generatsiooni ilmselt ühe parima sõnamehena küll täielikult omas elemendis ja ta kõne oli sütitav, aga sellist sensatsiooni, nagu tekitas ta esinemine nelja aasta eest toimunud parteikongressil, kui laiem üldsus teda esimest korda märkas, see esinemine siiski kaasa ei toonud.

Kõige haaravama kõne Ameerika suurparteide tänavustel kongressidel pidas ilmselt nende valimiste suurim üllataja, vabariiklaste asepresidendikandidaat Sarah Palin, tänu kelle kampaaniasse saabumisele Obama esinemine üsna kiiresti meedia huviorbiidist kadus.

Kohe kui vabariiklaste kandidaat John McCain päev pärast Obama suurkõnet teatas, et tema number kaheks saab 44-aastane Alaska kuberner, pöördus kogu ajakirjanduse tähelepanu seni vähe tuntud Palinile.

Alaska väikelinnas üleskasvanud naine, kes krooniti kunagi ka linna missiks, abiellus oma keskkooliaegse kallimaga ja on temaga õnnelikult koos elanud juba 20 aastat! Ta mehine mees töötab osa aastast naftaväljadel, osa kalamehena! Peres kasvab viis last! Palinid on evangeelsed kristlased ja karmilt abortide vastu! (Kinnitamaks oma vaateid, tõi Sarah sel kevadel ilmale Downi sündroomiga poja.) Pere vanim poeg siirdub lähiajal Iraagi sõtta!

Kas pole tal kõik eeldused, et olla konservatiivide tõeline unistuste kandidaat!

Partei surve

Poliitikukarjääri alustas ajakirjaniku haridusega Palin oma laste kooli õppenõukogus, tõusis siis oma väikelinna meeriks ja edasi osariigi kuberneriks. Muljetavaldav on olnud ka ta võitlus Alaska poliitilise eliidi seas vohanud korruptsiooniga. Söakas naine ei kartnud ka oma partei ladvikuga mõõku ristata, sest taunis nende onupojapoliitikat.
Kaks aastat pärast Alaska juhiks saamist on ta osariigi ajaloo kõige populaarsem kuberner, kellega on rahul 80% elanikest.

Kuid kohe kui Palin poliitilisele suurareenile astus, tekkis ridamisi küsimusi. Ennekõike: kas tal on ikkagi piisavalt kogemusi riigi teise ametisse astumiseks, ning juhul kui 72-aastane McCain presidendiks saab ning temaga midagi juhtub, otsemaid Ühendriikide riigipeaks saamiseks?

Lisaks lahvatas meedias kohe skandaal: Palinite vanim, 17-aastane tütar on juba viiendat kuud rase! Paljud kommentaatorid, ja muidugi demokraadid, leidsid, et see ei jäta just head muljet konservatiivsest poliitikust, kes toetab tugevalt programme, mis propageerivad abielu eel seksist hoidumist.

Ajakirjandus sai aimu sellestki, et McCain ei olnud veel paar päeva enne Palini kasuks otsustamist sugugi veendunud, et temast saaks parim asepresident. Kuigi noor naispoliitik, kellega ta oli varem vaid põgusalt kohtunud, oli muljetavaldav, lootis senaator oma number kaheks nimetada siiski mõne suuremate kogemustega mehe.

Kuid parteiaparaat arvas teisiti, sest Palin tõotas oma nooruse, konservatiivsuse ja rahvalähedusega, ja muidugi naisena, valimistel lisahääli. Ennekõike McCaini seni suhteliselt rahulolematult suhtuvalt partei paremtiivalt, kus senaatorile pannakse pahaks, et ta ei ole piisavalt konservatiivne.

Hea käik, aga…

Kuigi hulga USA analüütikuid hoiatab, et McCain mängib Palini suure kiiruga kaaskandidaadiks nimetamisega väga ohtlikku mängu, sest ta tagapõhja ei ole veel piisavalt uuritud ja ta minevikust võidakse valimisteni jäänud kuude jooksul ehk välja noppida uusi häirivaid detaile, on ta kandidatuur parteisiseselt andmas ikkagi soovitud efekti.

Eriti kolmapäeval parteikongressil peetud kõnega, millega ta, nagu New York Times eile esiküljel kuulutas, «elektriseeris» vabariiklasi.

Ka esialgu Palini suhtes negatiivse hoiaku võtnud analüütikud pidid eile tunnistama, et oma esimese suurtesti läbis ta suurepäraselt.

Ta rünnakud vastaste, eriti Obama suhtes, kel, nagu ta rõhutas, ei ole temast just eriti palju suuremad poliitilised kogemused, teenisid konservatiividelt tuliseid aplause.

Postimehe trükkimineku ajal vabariiklaste kongressi lõppistung veel toimub – täna öösel peab John McCain oma suure kõne – ja esimesed küsitlused selle kohta, kas kongress andis konservatiivsele parteile rahva seas uusi trumpe, tehakse eeloleval nädalavahetusel.

Kuid et Palini kolmapäevane esinemine USAs seesuguse poliitilise sensatsiooni tekitas, meenutades pisut Obama esimest tulekut nelja aasta eest, siis võib ennustada, et suurema taganttuule said neilt parteikogunemistelt siiski vabariiklased. Järgmine nädal toob selgust, kas seni valimisrallil Obamast mõne punkti võrra taga olnud McCain võib tänu julgele kaaskandidaadi valikule nüüd temast ette rebida.