/nginx/o/2010/09/10/430392t1h8903.jpg)
Presidendi õigusnõunik ja avaliku õiguse professor Ülle Madise ei poolda Eesti põhiseaduse muutmise ettepanekut.
Madise: põhiseaduse muutmiseks pole praegu vajadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Madise ütles Vikerraadio saates «Uudis+», et kuigi põhiseaduse muutmine ei tohiks ühiskonnas tabuteemaks olla, ei näe ta selleks praegu vajadust.
Põhiseadus kui Eesti ühiskonna selgroog
«Mina isiklikult leian, et Eesti põhiseadus on selliste põhiseaduste seas, mis kujutavad endast pigem ühe riigi ja ühiskonna toimimise selgroogu ja justkui majakat. See tähendab, et seal on kirjas põhimõtted, kuidas riigi ja ühiskonna elu toimub, teatud ühised väärtushinnangud ja ühised eesmärgid,» rääkis Madise.
«Põhiseadus on saanud inimestele suhteliselt tuntuks ja suuremaid probleeme pole selle rakendamisel tekkinud. Sellepärast oleksin mina isiklikult põhiseaduse korrastamisega väga ettevaatlik,» selgitas õigusnõunik.
«Minule tundub, et põhiseadust kui Eesti ühiskonna selgroogu ja majakat on mõtet muuta siis, kui on tekkinud mingisugune takistus või arengupidur – juhul, kui põhiseadus lihtsalt üht arengut ei võimalda,» lisas Madise.
Teema võeti üles valimistele mõeldes?
«Põhiseaduse ründamine ebakonkreetsete argumentidega või üldise arvamuse tekitamine, et see on oma aja ära elanud või tegelikult seda ei peagi järgima, on natukene ohtlik,» arvas professor.
Ta vihjas, et konstitutsiooni muutmise ettepanek võib eelseisvate valimistega seotud olla. «Meenutades ka eelmisi valimisi, siis vahel tundub küll, et otsitakse muuhulgas niisuguseid teemasid, kus tegelikult ei ole vaja öelda, kust riigieelarvesse raha võtta ja kuhu seda anda ega mõelda keerulisi lahendusi keerulistele küsimustele,» tõdes Madise.
«Põhiseadus – see kõlab ju tähtsalt ja põhiseaduse muutmise ettepanekud on alati märgatavad. Neid on lihtne teha ja nende üle on lihtne arutleda, sest ei pea konkreetselt ütlema, et kust tuleb raha ja kes mida võidab või kaotab. Et selles mõttes võib-olla tõesti saab (seda teemat – toim.) valimistega seostada,» arvas õigusnõunik.