Piia Tamm: kultuuri riiklik areng Ida-Virus ei ole lihtne ülesanne

Jõhvi kontserdimaja juhataja Piia Tamm Foto: Priit Simson

Eile valitsuse heakskiidu saanud Ida-Viru tegevuskava järgi võetakse lähiajal kasutusele hulk meetmeid, et siinse rahvuskultuuri traditsioonid oleksid paremini tuntud. Jõhvi kontserdimaja juhataja sõnul ei saa see ülesanne lihtne olema.

«Eesti riigi kultuuripoliitika põhieesmärgiks on tagada eesti rahvuskultuuri traditsioonide ja professionaalse ning rahvakultuuri elujõuline toimimine kõigis kultuurivaldkondades, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Ida-Virumaal on Eesti rahvuskultuuri traditsioonide tundmine vähene,» seisab Ida-Virumaa tegevuskavas aastateks 2010-2014.

Seepärast plaanitakse toetada venekeelsete kultuurikollektiivide osavõttu suurematel Eesti kultuuriüritustel ja kultuurikollektiivide esinemist teistes Eesti regioonides.

Samuti luuakse täiendavad võimalused eesti- ja venekeelsete kultuurikollektiivide ühisüritusteks, soodustatakse suhtlust kodanikuühenduste tasandil ning jätkatakse kultuuriobjektide ja vaatamisväärsuste renoveerimist.

Jõhvi kontserdimaja juhataja Piia Tamm sõnas, et tal on hea meel näha, et riik on võtnud fookusse suurima multikultuurse maakonna ning ta märkis, et võetud ülesanne ei ole lihtsate killast.

Rohkem kui 40 erinevat rahvusgruppi

Ta rõhutas, et sõnaühend «venekeelne kogukond» on Ida-Virus teistsuguse tähendusega. «Ida-Virumaal elab tegelikult rohkem kui 40 erinevat rahvusgruppi, kes küll omavahel suhtlevad vene keeles, kuid kellest igaühel on oma kultuur – seal hulgas laulud, muistendid, keel,» märkis Tamm.

Juhataja lisas, et nende hulgas on ka rahvusgruppe, kellel enam ei ole oma riiki ja võimalust oma kultuuri säilitada ning seega saaks riik olla ka nende kultuuri hoidjateks ja see on juba suur vastutus. «Ehk siinne multikultuursus on võimalus, väljakutse ja vastutus, mitte tänaseni püsiv pelgalt negatiivne varjund.»

«See on kindlasti koht, kus on vaja pika-ajalist ja konstruktiivset valitsuse tähelepanu. Jah, täna kahjuks puudub Ida-Virumaal ühine kultuuriarengukava, aga see peaks olema pigem maakondlik kokkulepe,» lisas Tamm.

«Aitame alates 2005.aastast kaasa rahvuskultuuri hoidmisele. Hea meelega teeme seda koostöös haridusasutuste- ja omavalitsusjuhtidega, tegemist on maakondliku koostööga ja järjepidev arendamine sõltub igaühe väärtushinnangutest.»

Kontserdimajal tuleb juubelihooaeg

Peamiseks juurprobleemiks on tema sõnul kõigile maakonnas toimetajatele rohkem kui viis aastat teada – erinev keele-, info- ja meediaruum. Seepärast on ka ettevõtlus ja kolmas sektori arendamine tagasihoidlikum, sest teadlikkus on madalam. «Vaeslapse osas olid pikka aega ka siinsed kergliiklusteed, tänu Jõhvi uuele liiklussõlmele on ka selles valdkonnas positiivseid muutuseid. Loodetavalt jõuavad nüüd lapsed ratastega Kohtla-Järvelt Toilasse mere äärde ja tagasi elusalt-tervelt,» nentis ta.

Veel ütles Tamm, et loodetavalt leiavad memorandumisse edaspidi tee ka olemasolevad maakondlikud head algatused, mis on ka Eesti mõistes ainulaadsed – näiteks ettevõtliku kooli programm ja turismiklaster.

Jõhvi kontserdimaja käekäigu kohta ütles juhataja, et neil läheb hästi. «17. septembril avame oma esimese väikse juubelihooaja ja ootame kõiki külla. Sünnipäeva tähistame kaheksandal oktoobril ansambli King Singersi kontserdiga.»