Seppik: Vabaerakonnal oleks opositsiooni jäämist väga raske selgitada

Ain Seppik. Foto: Marianne Loorents

Staažikas poliitik, Reformierakonda kuuluv Ain Seppik leiab, et kui uues riigikogus kaheksa kohta saanud Vabaerakond peaks otsustama koalitsioonis mitte osaleda, oleks neil seda väga raske oma valijatele selgitada.

Seppik ütles Postimehele uue koalitsiooni moodustamise esimesi samme kommenteerides, et Reformierakond püüab kokku saada võimalikult head ja laiapõhjalist koalitsiooni. Tema sõnul algavad homme mitte isegi ametlikud koalitsiooniläbirääkimised, vaid alles konsultatsioonid, kus otsitakse nelja erakonna ühisosa.

Seetõttu on praeguses seisus tema sõnul kõik variandid võimalikud. «Minu meelest on täna veel kõik reaalne. Mis sellest kõigest edasi saab, see on iseküsimus,» märkis ta. Nii pole tema hinnangul ka välistatud, et nelja erakonnaga koalitsiooni lõppkokkuvõttes ei sünni. «Kui ikkagi selgub, et Reformierakonnal kategooriliselt ei ole kellegagi mingit ühisosa ja seda konsultatsioonide käigus ei leita, siis ei tule välja lihtsalt,» ütles Seppik.

Samas avaldas ta arvamust, et kolme osalisega koalitsiooni, millel oleks riigikogus väga napp ülekaal ehk 53 või 52 kohta, oleks töös hoida väga keeruline, ehkki põhimõtteliselt võimalik. Tema sõnul nõuaks see väga head distsipliini.

Sellest suurema ehk 59-häälelise enamuse annaks Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liit, kel koos Vabaerakonnaga oleks parlamendis lausa 67 kohta.

Vabaerakonna kaasamist konsultatsioonidele peab Seppik siiski loogiliseks, arvestades valijate tugevat toetust uutele poliitilistele jõududele. Samas ütles ta, et kui erakond peaks otsustama jääda opositsiooni, oleks seda valijatele väga raske selgitada. «Miks nad siis parlamenti üldse läksid: et läksime lihtsalt parteid looma? Siis tulekski nii välja öelda, et läksime selleks, et saada riigitoetust,» märkis ta.

Koalitsioonis olles saaks Vabaerakond tema sõnul aga ellu viia kas või osa oma lubadustest. «Teiseks, kui nad tahavad erakonnana püsima jääda, siis valitsuskogemus on kahtlemata oluline. Kolmandaks nad pääsevad tegeliku riigivalitsemise juurde ühel või teisel alal, mis on ka väga oluline, ja neljandaks, kuidas sa seda edu valimistel ikka realiseerid, kui läbi valitsuses olemise,» ütles ta.

Seppiku sõnul annaks valitsusse kuulumine uuele erakonnale seega hulga rohkem võimalusi kui töö opositsioonis. «Muidu jääd sinna pingi peale ja kritiseerid lakkamatult, mis iseenesest on saadiku jaoks, kes tööd teha ei taha, mugav,» lausus ta. «Valitsuses olla või valitsusliitu toetada parlamendis on ikka võrratult põnevam, kui lihtsalt kritiseerida ja kritiseerida ja lakkamatult hääletusi kaotada.»

Kui valimisjärgsel hommikul nimetas Vabaerakonna esimees Andres Herkel ohusignaaliks, et Reformierakonna juhitud koalitsioonid pole tervet valitsemisperioodi kestnud, siis Seppiku sõnul ähvardab lagunemine kõiki koalitsioone ja Eesti poliitikaajalugu on seda ka kinnitanud. «Poliitika ei ole armastusabielu, see on pigem ikkagi huvid ja oma valijatele antud lubaduste realiseerimine ja võimalikul heal moel,» ütles Seppik.

Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Vabaerakonna konsultatsioonid algavad homme hommikul.