:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
/nginx/o/2012/06/09/1157516t1h4214.jpg)
TTÜ professori Rainer Katteli sõnul peaks riigi reformimisest ja eelkõige majanduskasvust rääkides julgemalt mõtlema investeerimise peale.
Rainer Kattel riigireformi ettepanekutest: põhjus ja tagajärg aetakse sassi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti tööandjate keskliit ja kaubandus-tööstuskoda koos ametiühingutega nõuavad täna tehtud avalduses, et järgmisel valitsusperioodil keskenduks valitsus riigi reformimisele.
«Ma arvan, et laias laastus aetakse põhjus ja tagajärg sassi. Riigireformis nähakse uut majanduskasvu algust, aga ma arvan, et riigi kokkutõmbamine ja selle efektiivsemaks ja õhemaks tegemine on majanduskasvuga võrdlemisi kaudselt seotud,» ütles Kattel Postimehele.
Ta lisas, et see ei tähenda, et mingisuguseid reforme ei peaks tegema. «Kui me juba näeme nii suurt konsensust, et on vaja midagi teha, siis võiks majandus-, maksu- ja tehnoloogiateemad julgemalt ette võtta.» Just selles osas, et riik peaks järgmisele tehnoloogilisele tasandile jõudmiseks rohkem investeerima, oleks Katteli hinnangul suuremat konsensust vaja.
«Tööandjad ja parteid ja teised saavad aru, et midagi peaks justkui nagu tegema, aga ainus asi, milles suudetakse kokku leppida, on see, et teeme riiki natuke efektiivsemaks ja õhemaks. See on võib-olla isegi tore mõte, aga sellest mingisugust uut majanduskasvu küll ei tule,» selgitas ta. Majanduskasv seisab tema sõnul siiski tootmise kaasajastamise, tehnoloogia uuendamise ja investeeringute taga.
«Seda peab tegema! Muidu ei muutu siin väga palju ja selles mõttes on see põhjuse ja tagajärje sassiajamine,» lisas Kattel, kes usub, et valitsus võtab kindlasti nende reformide osas midagi ette, aga millises ulatuses, on veel raske öelda.
Ettevõtjate ja ametiühingute ühine pöördumine koosneb kuuest peatükist: otsustav õpipööre ühiskonnas, haldusreform, riiklike institutsioonide ülesannete kaasajastamine, õigusloome eesmärgistatuse ja analüüsipõhisuse suurendamine, avaliku halduse ja poliitikakujundustegevuse tõhustamine ning avaliku teenuse kestlikkuse tagamine.