/nginx/o/2014/01/07/2737386t1h5ea3.jpg)
/nginx/o/2015/03/05/3838425t1h3bd7.png)
The Pop Group Citizen Zombie
Freaks R Us
Hinne: 2
Scorpions
Return To Forever
Sony
Hinne:1
Tellijale
Vanaduse ilmakord
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hakkasin mõned hommikud tagasi hommikusöögi ajal laualt leiba võtma ja seljast käis läbi mingi nõks. Selga ründas vastik valu. Mõtlesin, et kas see ongi nüüd vananemine või mis ta on. Kunagi sõber rääkis, kuidas ta hääletas ja peale võttis üks reka. Kuskil metsa vahel ütles rekamees, et ta käib korra ära. Sõber jäi autosse. Kui meest mõnda aega polnud tulnud, tekkis sõbral kahtlus ja mure. Ta läks vaatama. Rekajuht oli ühe suure kivi kõrval kõveras pikali maas. Ta oli läinud sinna raskemat ihuhäda kergendama, kuid siis tabas teda ootamatu radikuliidihoog. Tuli kutsuda kiirabi ja rekajuht haiglasse toimetada.
Just niimoodi mõtlesin ja meenutasin, kui olin kuulanud briti tähelepanuväärse post-punk-bändi The Pop Group uut plaati 35 aasta järel «Citizen Zombie» ning eestlastegi seas väga armastatud saksa hardrock-bändi Scorpions viiekümnendat tegutsemisaastat tähistavat üllitist «Return to Forever». Ootused nende plaatide suhtes olid muidugi erinevad. Skepsis oli mõlema suhtes. The Pop Groupi puhul oli skepsis suhteline, sest ei tundunud usutav, et plaat suurem asi on, aga mingisugune lootus oli. Scorpionsi puhul oli skepsis absoluutne, ma ei uskunud kuidagi, et tegu võiks olla hea plaadiga. Kas Scorpions on üldse kunagi hea bänd olnud? Mitte liiga. Ehkki 70ndate lõpul produtseeris neid üksvahe ka vana krautrockʼi hunt Connie Plank.