Pubifunk

Dr.Feelgood: I´m A Man: The Best Of The Wilko Johnson Years 1974 -1977 Foto: Kuvatõmmis

Dr. Feelgood

Iʼm A Man: The Best Of The Wilko Johnson Years 1974–1977

Parlophone

Hinne:5

Pubirokkari töö ei lõpe Inglismaal kunagi, sest niikaua kui Inglismaal leidub pubisid, peab pubides mängima rokk. Nõnda tegutseb 1971. aastal asutatud Dr. Feelgood mingisuguses koosseisus tänase päevani, ansambli kuulsusrikkad päevad jäävad aga 70ndate keskpaika, kui ilmusid albumid «Down by the Jetty», «Malpractice», «Stupidity» ja «Sneakinʼ Suspicion» ning bändi põhimehed olid kitarrist Wilko Johnson ja laulja Lee Brilleaux.

Nende muusika oli mehine ja lärmakas, rifi- ja viisiküllane, rikas suupilli- ja kitarrisoolodest, suurimaks inspiratsiooniallikaks Rolling Stonesi filtritest läbi käinud rütmibluus. Alati oli lugudes funk sees ega puudunud sealt glämmipauk ja tugev ska-element. Põrgulik rokenrollikokteil tõi ansambli austajate hulka tulevasi punkareid: John Lydon, Paul Weller, Suggs ja paljud teised tuntud mürakarud on vaimustusega kõnelnud Dr. Feelgoodilt saadud impulssidest. Kogumik «Iʼm A Man» sisaldab valitud palu Johnsoni-perioodi plaatidelt ja need 16 lugu avavad Dr. Feelgoodi fenomeni võib-olla mitte ammendavalt, aga ikkagi väga hästi.