Liia Hänni: riigi reformimine ei toimu isevoolu

Liia Hänni. Foto: Peeter Langovits

E-riigi Akadeemia e-demokraatia valdkonna ekspert, vabaühenduste liidu EMSL nõukogu liige Liia Hänni sõnul ei ole ettevõtjate ja ametiühingute ühispöördumises midagi uut või üllatavat, ent nüüd on see loodava valitsuse jaoks selgelt välja öeldud. 

Ühtlasi usub ta, et avalduses on kindlasti teemasid, mille osas uus võimuliit, ükskõik millisena ta ka sünnib, kindlasti üksmeelele jõuab.

Ühe sellise teemana tõi ta välja nii hariduse kvaliteedi kui ka nn õppiva ühiskonna temaatika, mille suurem osa erakondadest on ühe prioriteedina ka välja öelnud. «Võib-olla käivad siin veel vaidlused veel selle üle, kuidas täpselt haridust ümber korraldada. Need vaidlused ilmselt jätkuvad, aga ma arvan, et eesmärgi suhtes ei tohiks suuri erinevusi olla,» ütles Hänni Postimehele.

Hoopis keerulisem on tema sõnul haldusreformi puudutav osa. «Seisukoht, et omavalitsused võiksid olla maakonna suurusega, on küll väga pragmaatiline. Üksmeelt saavutada selles osas, mida haldusreform endast kujutama peab, on üsna keeruline,» lisas ta.

Riigi reformimine ei toimu isevoolu. Aga kui see ka toimub isevoolu, siis võib see lõppeda seal, kuhu me välja jõuda ei taha.

Rääkides riiklike institutsioonide ajakohastamise ettepanekust, pani Hänni ette, et kõike ei saa korraga teha, vaid tuleb paika panna prioriteedid. «Kui me hakkame rääkima, kuidas riigikontrolli, õiguskantslerit, vabariigi presidenti või riigikogu muutma hakata, võib sinna väga palju energiat minna, ja need valdkonnad, mis nõuavad esmajärjekorras ümberkorraldamist, jäävad tagaplaanile. Prioriteetide määramine on endiselt oluline,» märkis ta.

Samuti rõhutas Hänni õigusloomet, mille kulude arvestamise küsimust puudutati ka ettevõtjate ja ametiühingute pöördumises. «See, kuidas seaduseelnõusid tehakse, kas see protsess on sujuv või lõpeb suurte ühiskondlike vastuoludega, on minu meelest väga oluline teema.»

Hänni märkis, et ehkki üldine seisukoht on, et protsessid pole nii olulised kui tulemus, siis tema arvates tuleb mõnel juhul protsessid läbi analüüsida, sest tulemus võib sõltuda sellest, millised need protsessid on. «Ja õigusloomes eriti - kui see protsess on räpakas ja läbipaistmatu, siis me loomegi ühiskonnas pingekoldeid, mida vaja poleks,» lisas ta.

Seeõtttu peab ta väga oluliseks, et kõigepealt tuleks paika panna riigi reformimise prioriteedid. «Riigi reformimine ei toimu isevoolu. Aga kui see ka toimub isevoolu, siis võib see lõppeda seal, kuhu me välja jõuda ei taha. Nii et uue valitsuse ülesanne on kindlasti ka luua mehhanism, et riigireform hakkaks toimuma kokkulepitud tegevusena kindlal ajaskaalal.»

Eesti tööandjate keskliit ja kaubandus-tööstuskoda koos ametiühingutega nõuavad täna tehtud avalduses, et järgmisel valitsusperioodil keskenduks valitsus riigi reformimisele.  «Järgmise valitsemisperioodi tähtsaim väljakutse on riigi toimimise märkimisväärne tõhustamine ja kaasajastamine,» teatasid ettevõtjad ja ametiühingud ühispöördumises.

Pöördumine koosneb kuuest peatükist: otsustav õpipööre ühiskonnas, haldusreform, riiklike institutsioonide ülesannete kaasajastamine, õigusloome eesmärgistatuse ja analüüsipõhisuse suurendamine, avaliku halduse ja poliitikakujundustegevuse tõhustamine ning avaliku teenuse kestlikkuse tagamine.