Elukaaslast peksnud mees pääses kriminaalkaristusest

Foto: Fotolavastus: Tairo Lutter

Mees, kes kahtlustuse kohaselt peksis oma naist korduvalt rusikatega üle kogu keha ja lämmatas padjaga, pääses kriminaalmenetlusest avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

Kahtlustuse kohaselt leidis mullu 21. juuni varahommikul Pärnumaal asuva maja hoovis aset tunde väldanud vägivallatsemine, kus mees oma elukaaslast mitmel eri viisil peksis. Kõik algas sellest, kui mees pani omavahelise tüli käigus selja tagant käsivarre oma elukaaslasel ümber kaela ja tõmbas ta murule pikali, kükitas kannatanule kaksiratsi keha kohale ning lõi teda vähemalt kolmel korral rusikaga õlavarre- ning kahel korral peapiirkonda.

Õõvastavad asjaolud

Seejärel rabeles elukaaslane mehe haardest lahti ja liikus teisele poole maja, kuhu mees talle järgnes ja tõmbas ta murule pikali. Kannatanu keeras end kõhuli, misjärel lõi teda vähemalt kolmel korral jalaga mõlema reie ning rusikaga vähemalt kahel korral nimme- ja abaluupiirkonda.

Kahtlustuse kohaselt palus kannatanu, et mees ta peksmise lõpetaks ning haaras taskust telefoni, et politsei kutsuda, ent mees võttis naiselt telefoni ära. Naine läks seejärel külalistetuppa voodisse, lootes, et olukord rahuneb, kuid mees järgnes talle tuppa ning haaras käega kannatanu kõrist ja pigistas seda ligi kolme minuti vältel. Järgnevalt surus mees padja kannatanu näo peale, hoides seda näol viis minutit ja ähvardades samal ajal naist tapmisega.

Kui naine lõpuks mehe haardest pääses, varjas ta end maja ümbruses senikaua, kuni tal külm hakkas. Kui naine majja naasis, ei olnud mees endiselt rahunenud ja haaras trepil oma elukaaslasel õlgadest ja tõukas teda, nii et naine kukkus selili unikividele.

Kriminaalmenetlus lõpetati

Mehele esitati kahtlustus karistusseadustiku paragrahvi 121 alusel, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Süüdimõistmisel ootab karistatavat sellise teo eest rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

Ehkki veebruarikuisest kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest selgub, et mees ei tunnistanud ülekuulamisel süüd, asus prokuratuur seisukohale, et käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna teda on võimalik õiguskuulekale käitumisele suunata ka muude vahendite kui avaliku karistamisega. Mehele määrati kohustus maksta riigituludesse 390 eurot, millega ta ka nõustus.

Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Annely Erm selgitas, et avalik menetlushuvi lähtub menetluse otstarbekuse printsiibist. «Alati tuleb inimese mõjutamiseks esmalt valida kõige kiirem ja leebem viis, just seetõttu ongi seaduseandja ette näinud võimaluse teatud kuritegude puhul varem kriminaalkorras karistamata inimese osas menetlus oportuniteediga lõpetada, et hoida sellega ühtlasi kokku riigi ressursse, mis kuluks kriminaalasja uurimiseks ja kohtumenetluseks,» ütles ta Postimehele.

Erm lisas, et konkreetse jutumi puhul võeti menetluse lõpetamise otsuse juures arvesse kahtlustatava varasem käitumine, juhtumi asjaolud ja olemasolevad tõendid. Nimelt ei olnud mees varasemalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes ei olnud ka pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. 

Kannatanu kaebust ei esitanud

«Ilmtingimata ei ole vajalik, et inimene end täielikult süüdi tunnistaks, vaid just, et ta oleks nõus vabatahtlikult kohustust kandma. Kui see kohustus jääb täitmata, siis menetlus uuendatakse ja kui inimene edaspidi sarnaseid tegusid teeb, siis tuleb tal ka kriminaalvastutust kanda,» märkis pressinõunik.

Kuidas aga tagada, et vägivallatsejat kriminaalkaristusest päästes ta tõepoolest õiguskuulekalt käituma hakkab? «Selles, kas rahalise kohustuse tasumine, või ka kriminaalkaristus, inimese õigel teel hoiab, ei saa kunagi lõpuni  kindel olla, kuid alati on lootust, et inimesele, kes esimest korda seadust rikub, piisab kriminaaluurimisest ja kahtlustatava seisundist ning oma teo hüvitamiseks võetud kohustuse täitmisest, et teha õiged järeldused ja oma käitumist parandada,» põhjendas Erm.

Seaduse kohaselt on kannatanul võimalik esitada kaebus, kui ta sellise lahendusega rahul ei ole. Ermi kinnitusel ei pidanud antud juhul kannatanu seda vajalikuks.