«Pealtnägija»: Õismäele kavandatatakse pilvelõhkujate megaprojekti, mida katab kahtlustäratav saladuseloor

Õismäe tee. Foto: Peeter Langovits

ETV saade «Pealtnägija» toob välja üllatuse, et Õismäele kavandatakse seninägematut kõrghoonete piirkonda kuni 100-meetriste pilvelõhkujatega. Aga veel põnevamaks läks, kui «Pealtnägija» püüdis aru saada, kes tegelikult megaprojekti taga on. Mängu astusid muuhulgas keegi Õismäe vanaproua ja kurikuulus Inglise aristokraat, kes figureerib samal ajal Vene rahapesuafääris...

Tornimäe kaksikud (kõrgus 117m), Radisson SAS (104,8m), Olümpia hotell (84m) jne. Tallinna kilukarbi siluetti on viimaste kümnendite jooksul rikastanud mitmed uued pilvelõhkujad. Ja kümned tulevad veel lisaks. On see võimalik, et Tallinna loomaaiast kiviviske kaugusele Haabersti ringi kõrvale kerkib juba varsti saledate pilvelõhkujate võimas kompleks? «Õismäe Manhattan», nagu kohalikud seda kutsuvad, millest avalikkus pole tänaseni kuulnud silpigi ja mille ideed hakati suure saladuskatte all ajama juba 2008. aastal.

Tallinna detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen selgitas, et planeeringu ala on väga suur, 6,6 hektarit ning hõlmab Õismäe tee, Paldiski mnt ja Ehitajate tee vahelise kvartali ehk siis kogu ala, mis jääb Õismäe siseringi ja Haabersti ringristmiku vahele. Praegu on seal kolm tornelamut, eramud ja kogu selle ala keskel laiutab suur parkla.

Olemasolevate nõukogude aegsete tornelamute kõrvale on kavas ehitada neli eriti kõrget maja – kaks 27-, üks 28- ja üks 30-korruseline pilvelõhkuja. Lisaks neile tulevad kompleksi veel kolm madalamat kõrghoonet - kaks 15- ja üks 23-korruseline maja. Kõige kõrgem, pea sajameetrine koljat konkureerib korruste arvuga Eesti kõrgemate hoonete ehk kaksikotornidega Stockmanni kaubamaja kõrval. Kogu kompleksi väljanägemise ja olemuse on välja mõelnud arhitekt Kalle Rõõmus, kes usub, et tagasihoidliku välimusega tornelamutest saab tulevikus Tallinna uus vaatamisväärsus.

Uued pilvelõhkujad plaanitakse sarnaselt vanadele tornidele ehitada korteriteks. Kõik autod kupatatakse elamute ümbert ära parkimismajadesse, mille katustele kavatsetakse luua haljasalad. Suursuguste plaanide juurde kuuluvad mängu- ning spordiväljakud. Kalle Rõõmuse hinnangul võib neis majades uue kodu saada tuhatkond inimest.

Mustamäe vanur ja briti «tankistid»

Sellist metsikult kõrget tornelamude kvartalit pole veel kunagi varem Eestisse planeeritud. See kõik on ilus jutt. Kuid selle loo eesmärk ei ole siiski kiita üht tornmajade projekti. Põhjus, miks me sellest Õismäe kõrghoonete kompleksist üldse räägime on see, et selle ümber valitseb kummaline salapära. Infot varjatakse ja hoitakse kiivalt kinni nii, nagu oleks tegemist riigi sõjalise objekti ehitusega.

On teada, et Õismäe «Manhattani» kolm kõrghoonet ehk 240 uut korterit tahab rajada börsiettevõte YIT. Samas oma plaanidest ülevaadet ei soostunud ehitusfirma juhatuse esimees Margus Põim andma. Ja seda mitme kuu jooksul, mil «Pealtnägija» vastuseid palus ja ootas.

Kuid YIT pole kaugeltki mitte kõige salapärasem osapool kogu loos. Nelja torni ja 300 korteriga projekti veab täiesti tundmatu firma nimega OÜ Kopilka. Tegemist on 2500-eurose omakapitaliga ettevõttega, mis on registreeritud ühte Mustamäe korterisse. Firma ainus juhatuse liige on keegi 69-aastane Tatjana Andrejeva. Pilvelõhkujaid ehitavat prouat «Pealtnägijal» aga tabada ei õnnestunud.

Küll aga õnnestus äriregistri abil teada saada, et OÜ Kopilkat omab täielikult Küprosele registreeritud firma. Tähelepanuväärne fakt on, et paljude Vene ettevõtjate raha liigub justnimelt läbi selle saareriigi. Eriti põnev on aga see, kes peituvad Kopilka asutajafirma omanike ja juhtide seas. Tegemist on Briti meedias kõige paadunumateks «tankistideks» nimetatud härradega - Alastair Matthew Cunninghami ja Andrew Moray-Stuartiga. Neist esimese nimel on The Guardiani andmetel 1039 ja teise nimel 297 firmat.

Moray-Stuarti puhul on väga huvitav fakt aga see, et tegemist on aristokraadiga, keda on seostatud kogu maailmas väga suurt kära põhjustanud nn Magnitski skandaaliga. Lühidalt öeldes aitas see sinivereline puhtaks pesta Sergei Magnitski surmaga seotud venelaste raha.

Aga tagasi Õismäe tornide juurde. Kogu see faktide jada teeb tornmajade kompleksi ehitamise loomaia kõrvale väga huviväärseks. Ja loomulikult on õhus küsimus – kes tegelikult neid saladuslooriga kaetud pilvelõhkujaid ehitada tahab. Selgub, et tegelikult ajab suvalise vanaproua asemel Kopilka asju hoopis keegi Anton Nikitin.

«Pealtnägija» saab Nikitinilt e-posti teel trobikonnale küsimustele vastuseks vaid ühe lause, millega ta üritab vastustest kõrvale puigelda, ilmselgelt vett sogaseks muuta ja näidata, nagu neil poleks arendusega erilist pistmist.

Samas kvartalis tegutseb YIT ja Kopilka kõrval ka kolmas arendaja. Neljakorruselist ärihoonet soovib tornide kõrval ehitada – üllatus, üllatus – tuntud alkoholipoodide pidaja Feenoks, kelle roll uhke kvartali rajamises on aga teisejärguline ja seetõttu me sellel pikemalt ei peatu.

Kohalikud on vastu

Ambitsioonikate ettevõtjate kõrge lennuga plaanid on välja vihastanud vanade kortermajade elanikud. Nad püüavad allkirjakogumisega projektile jala taha panna enne, kui Harju maavanem detailplaneeringu läbi laseb. Protestiaktsiooni algataja, vandeadvokaat Merike Borunova, on koos oma abilistega kogunud juba 770 allkirja pilvelõhkujate ehitamise vastu.

«Alguses meie kirjas oli, et ehitage kasvõi 16-korruselised, ehitage kolm või neli, nii palju kui siia mahub, me ei saa ju midagi vastu vaielda, me ei saa ju öelda, et ärge ehitage. Aga ehitada kaks korda suuremad, nii et päiksevalgus pannakse täiesti kinni... Mina ise elan põhjapoolses korteris, ainuke päike tuleb sealt ja kui see sein tuleb ette...,» on Paldiski maanteel elav Borunova nördinud.

Päikese ja maalilise vaate kadumise kõrval kardavad praegused elanikud ka kvartali ülerahvastatust. «Siia lisandub arvestuslikult kolm tuhat inimest ja tuhat autot. Hommikuti ei pääse Õismäelt välja ei siit ega sealt, ilma et suured seisakud on,» selgitas Borunova.

Linnaplaneerija Arvo Rikkinen ütles, et ehitusplaanid jätkuvad ning juba sellel aastal on kavas alusatada ringristmiku projekteerimist ja Paldiski maantee laiendamist, nagu on juba välja ehitatud Ehitajate tee.

«Läheb kindlasti veel aastaid sinna, enne kui lõpuks midagi saab ehitama hakata. Aga see liiklussõlm on küll kavas linnal juba lähiaastatel valmis ehitada,» kinnitas Rikkinen.

Ehk siis uus Haabersti ring peaks Rikkineni arvates saama valmis enne tornelamude rajamist, kui neid üldse kunagi ehitama hakatakse. Otsustav hetk selle kummalise saladuslooriga kaetud projekti jaoks on käes juba lähikuudel, kui detailplaneering peaks jõudma Harju maavanema kätte. Arhitekt Rõõmus usub, et see läheb läbi. Siis võidakse juba tänavu sügisel projekteerimist alustada.

Samas arhitekt ei välista, et üks arendajatest müüb projekti üldse edasi, kui detailplaneering on kehtestatud.

Merike Borunova loodab, et Harju maavanem tõmbab plaanidele kriipsu peale, vastasel korral tuleb asuda kohtuteele. Projektile võib veel käe ette panna pärast maavanemat ka Tallinn linnavalitsus.

Lõpetuseks. Samal ajal kui Haabersti ringi ühel serval käib juba elanike võitlus uute tornmajade vastu, planeeritakse teisele poole ringi, Saku suurhalli ette, veel kahte uut 30-korruselist pilvelõhkujat. Planeerimistest olulisem kohalikele elanikele ja üldsusele on aga see, et need projektid oleksid läbipaistvad, mitte ei peidaks enda taga kummalisi varjamisi ja nimesid, keda rahvusvahelises meedias teatakse rekordiliste tankistidena.