/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/11/02/259614t1h5f35.jpg)
Eesti Üliõpilaskondade Liidu esimehe Maris Mälzeri väitel on hämmastav, et Tartu Ülikooli rektor ei tõtanud pärast tööandjate manifesti avalikustamist selgitama, et ta on tegelikult tasulise kõrghariduse idee vastu.
Tudengiliitu hämmastas rektorite vaikimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Natuke hämmastav on see, et isegi kui tööandjate keskliit sellise manifestiga välja tuli, et siis nii Peep Sürje kui ka Alar Karis koheselt ei reageerinud ega selgitanud, et ei jaga seisukohta,» rääkis Mälzer.
Karis ja Tallinna Tehnikaülikooli eksrektor Peep Sürje on nimelt mõlemad tööandjate keskliidu volikogu liikmed.
«Tagantjärgi põhjenduste ja vabanduste andmine ei jäta just parimat muljet,» kommenteeris Mälzer Karise tänases Tartu Postimehes öeldut, et tasuline kõrgharidus pole tema enda ega ülikooli seisukoht.
Mälzeri hinnangul on rektor ülikooli esindaja ja peaks oma väljaütlemistes lähtuma eelkõige just sellest positsioonist.
«Loodame siiski, et tegemist oli inimliku eksitusega ja Eesti kõrgkoolide rektorid suhtuvad jätkuvalt tõsiselt ning vastutustundlikult Eesti kõrghariduse jätkusuutlikku arendamisse.»
Mälzeri väitel oli tööandjate manifesti haridust puudutav osa väga suur üllatus ja eriti hämmastas see, et sellele on allkirja andnud kaks rektorit, kes peaks olema väga hästi kursis kõrghariduse ja üliõpilaste olukorraga.
«Oleme harjunud EÜLis, et igasuguste pöördumiste ja ettepanekute tegemisele peaks eelnema analüüs, sest vastasel juhul kaotavad need usaldusväärsuse,» rääkis tudengiliidu esimees.
Tema sõnul toovad viimasel ajal Eesti kõrghariduse probleemide kohta tehtud analüüsid peamiste nõrkade külgedena välja just puuduliku õppetoetuste süsteemi, suure kõrgkoolist väljalangevuse ja asjaolu, et väga palju üliõpilasi õpib töö kõrvalt.
«Lisaks on majanduskriisi ajal kasvanud makseraskustesse sattunud üliõpilaste arv ja pankade teatel on vähenenud õppelaenu taotlejate hulk. Juba ainuüksi nende andmete põhjal on väga lühinägelik soovitada täielikult tasulisele kõrgharidusele üleminekut,» leidis Mälzer.
Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi ütles täna Postimees.ee’le antud intervjuus, et nii Karis kui Sürje jätsid kasutamata võimaluse manifesti mõne osa vastu enne selle laialisaatmist protesti avaldada. Veskimägi väitel samas Karise varasemaid mõtteid natuke manifestis arvestati.
Tööandjate keskliit tegi 30. augustil avalikustatud manifestis ettepaneku muuta Eesti kõrgharidus tasuliseks ning asendada praegune riikliku koolitustellimuse süsteem stipendiumidega, mis soosiksid reaalainete õppimist.