:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2015/03/01/3823399t1h86f4.jpg)
Riigikogu valimistel kogus üksikkandidaatidest enim hääli Järvamaal ja Viljandimaal kandideerinud Heli Koit, kelle poolt hääletas 176 valijat.
Üksikkandidaatidest kogus enim hääli Heli Koit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu mandaadi saamiseks pidanuks ta koguma siiski valimisringkonna lihtkvoodi jagu hääli ehk vähemalt 5517 häält.
Üksikkandidaatidest sai suuruselt teise häältesaagi Võru-, Valga- ja Põlvamaal kandideerinud Marek Ranne, kes pälvis 114 valija toetuse. Valituks osutumiseks oli tal tarvis vähemalt 4948 häält.
Üksikkandidaatidest tegi kolmanda tulemuse Tartu linnas kandideerinud Urmo Karusoo, kelle poolt hääletas 112 valijat. Mandaadi saamiseks oleks ta pidanud saama vähemalt 5625 häält.
Üle saja hääle sai veel Harju- ja Raplamaal kandideerinud Ege Hirv, keda toetas 110 valijat. Riigikogusse pääsemiseks pidanuks ta koguma vähemalt 6261 valija toetuse.
Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas kandideerinud Maarika Pähklemäe sai 83 häält (valimisringkonna lihtkvoot 6194 häält), Harju- ja Raplamaal kandideerinud Jaak Vackermann 79 häält (valimisringkonna lihtkvoot 6261 häält) ning Võru-, Valga- ja Põlvamaal kandideerinud Tarmo Porroson 59 häält (valimisringkonna lihtkvoot 4948 häält).
Tallinnas Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas kandideerinud Svetlana Ivnitskaja poolt hääletas 46 valijat. Riigikogusse pääsemiseks pidanuks ta koguma vähemalt 6260 valija toetuse.
Kolm kõige napima häältesaagiga üksikkandidaati kandideerisid Tallinnas Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas. Henn Leetna sai 42, Greete Reinson 41 ja Ilmar Ibragimov 26 häält. Selles valimisringkonnas pidi üksikkandidaat koguma vähemalt 6194 valija toetuse.
Seekordsetel valimistel osales 11 üksikkandidaati.
Et osutuda riigikokku valituks, peab üksikkandidaat koguma vähemalt valimisringkonna lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot saadakse kehtivate häälte arvu jagamisel ringkonna mandaatide arvuga ja seega sõltub selle suurus otseselt hääletamisest osavõtjate arvust.
Üksikkandidaatide senine häälterekord pärineb 1992. aastast, kui Eesti Põlevkivi toonane peadirektor Väino Viilup kogus Ida-Virumaal kandideerides 5007 häält. Viilup oli selle tulemusega üle-eestilises võrdluses enim hääli saanud kandidaatide hulgas 14. kohal, ent isikumandaadist jäi tal ikkagi puudu 270 häält ja riigikogu liikmeks ta ei saanud. Kõige paremini läkski üksikkandidaatidel 1992. aasta valimistel.