/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/02/09/3751231t1h4e97.jpg)
Kurikuulus sarivägistaja Guntars Kaziks lootis politseilt ja prokuratuurilt saada 1000 eurot hüvitist, kuna tema süüasja menetlus kestis liialt pikalt, kuid Tartu halduskohus leidis lõppeval nädalal, et hüvitise maksmiseks pole siiski alust.
Sarivägistaja riigilt kohtus hüvitist ei saanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
47-aastase Kaziksi nõue politsei- ja piirivalveamet (PPA) ning riigiprokuratuuri vastu oli seotud kriminaalasja menetlusega, milles Kaziksit süüdistati 2006. aasta veebruaris kaduma jäänud 17-aastase neiu vägistamises ja tapmises, kuid nii esimese kui teise astme kohus mõistsid ta süü tõendamatuse tõttu õigeks.
Halduskohus leidis, et kuigi kriminaalmenetlus Kaziksi suhtes rikkus mõistlikku menetlusaega, ei ole rahalise hüvitise väljamõistmine kaebaja kasuks põhjendatud.
Kaziks peeti kriminaalasjas kahtlustatavana kinni 2. märtsil 2006 ning kriminaalmenetlus lõppes 30. aprillil 2014 Tartu ringkonnakohtu otsusega. Kriminaalmenetlus kestis kokku kaheksa aastat, üks kuu ja 28 päeva. Süüdistus esitati Kaziksile 11. veebruaril 2013. Süüdistusakti kaebajale esitamist ligi seitse aastat pärast kriminaalmenetluse alustamist on PPA ja prokuratuur põhjendanud sellega, et tegemist oli keskmisest märkimisväärselt keerukama menetlusega, kuna kriminaalasja esemeks olnud raskete isikuvastaste kuritegude täpsete asjaolude väljaselgitamine oli raskendatud tunnistajate puudumise ja surnukeha mitteavastamise tõttu.
Tõendite kogumiseks tuli läbi viia tavapärasest rohkem menetlustoiminguid, et koguda kaudseid tõendeid. 2009. aasta märtsist 2012. aasta jaanuarini oodati 21. oktoobri 2011 jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust teises, Harju maakohtus menetletud kriminaalasjas, mis oli täiendavaks kaudseks tõendiks juba kogutud tõenditele. Kriminaalasja menetlustoimingud viidi valdavalt läbi 2006. ja 2007. aastal. Kuni 2012. aastani aktiivset menetlust ei toimunud, välja arvatud lühiajaline periood 2009. aastal.
Kohus leidis, et kriminaalmenetlus Kaziksi suhtes rikkus mõistlikku menetlusaega, pidades silmas kriminaalasja kestust ja seda, et 2008. ning 2010.-2011. aastal menetlustoiminguid läbi ei viidud.
Kohus leidis, et teises kriminaalasjas tehtud Harju maakohtu otsus sai olla üksnes üheks tõendiks ning kriminaalmenetluse läbiviimisel tuli hinnata, kas aja kulutamine sellise tõendi saamiseks on menetluse kogukestust arvestades põhjendatud. Kohtu hinnangul pidi hiljemalt 2009. aastal selguma, et kriminaalasjade tavapärase kohtueelse ja kohtumenetluse kestuse tõttu ei ole teises kriminaalasjas jõustunud kohtuotsust oodates võimalik menetlust mõistliku aja jooksul lõpule viia.
Mõistliku menetlusaja nõude rikkumise korral tuleb üldjuhul eeldada isikule mittevaralise kahju tekkimist. Kaebuse järgi on kaebajale tekkinud mittevaraline kahju seotud sellega, et avalik meedia kajastas kriminaalmenetlust ning käsitas teda pika aja jooksul süüdlasena. Kohus mõistis kaebust selliselt, et kaebaja taotleb hüvitist au ja hea nime teotamise tõttu. Kaebaja ei ole täpsustanud, mis ajal ja millise kanali vahendusel toimunud meediakajastusi ta endale kahjulikku mõju avaldanuks peab. Samas esinevad käesoleval juhul asjaolud, mis oluliselt vähendavad kriminaalasja menetlusest põhjustatud riive intensiivsust kaebaja suhtes. Nimelt on kaebaja juba enne 2. märtsi 2006 korduvalt süüdi tunnistatud vägivalla kasutamise ning seksuaalse enesemääratluse vastu suunatud kuritegude toimepanemises.
Kriminaalasjas kvalifitseeriti kaebaja tegu algselt alaealiselt seadusliku aluseta vabaduse võtmisena, mistõttu ei saanud kahtlustus oluliselt mõjutada kaebaja varasemate tegudega kujunenud kuvandit lähedaste ja tuttavate ega ka avalikkuse jaoks. 2009. aastal alustati kaebaja suhtes uut menetlust seksuaalse enesemääratluse vastu suunatud tegude toimepanemises, mis lõppes Kaziksi suhtes süüdimõistva otsuse jõustumisega 21. oktoobril 2011. See omakorda vähendas antud kriminaalasjas kahtlustatava staatuse mõju kaebaja isikuõigustele nii vangistusega paratamatult kaasnevate isikuõiguse piirangute kui kuriteos süüdimõistmisega kaasneva ühiskondliku suhtumise kinnistumise tõttu.
Kohus leidis, et vaatamata mõistliku menetlusaja ületamisele kriminaalasjas on kaebaja varasema ja hilisema kriminaalkaristuse määramise kaudu hukkamõistu leidnud käitumine asetanud ta olukorda, kus isikuõiguste riive intensiivsus on olnud madal. Kohtu hinnangul on seetõttu kaebuse aluseks olevate asjaolude kogum sedavõrd erandlik, et kriminaalmenetluse kestus ja selle võimalik kahjulik mõju kaebajale ei õigusta rahalise hüvitise väljamõistmist Kaziksi kasuks.
Kohus arvestas siinjuures ka sellega, et kriminaalmenetlusega kaasnenud kõige intensiivsema isikuõiguse riivega, see on vabaduseõiguse piiramisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks on rahandusministeerium määranud kaebajale rahalise hüvitise. Seetõttu ei tule käesolevas asjas hüvitisenõude hindamisel kaebajale vahistamisega põhjustatud kahjulikku mõju enam arvestada.
2010. aasta sügisel mõistis kohus Kaziksi süüdi Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteel üksinda hääletanud nelja noore neiu vägistamises. Ta sai karistuseks 15 aasta pikkuse vangistuse. Selleks ajaks oli Pärnust pärit Kaziks kolinud Lõuna-Eestist Tallinna.