Vaesus viib lastelt sõbrad ja meelelahutuse

Foto: SCANPIX

Toimetulekutoetust saavate perede hinnangul tuleb lastel kõige enam loobuda väljas käimisest ja sõpradega suhtlemisest, sest raha näiteks uute riiete, väljasõitude või kultuuri ja huviringide jaoks perel lihtsalt ei jätku.

Pooled alla vaesuspiiri elavad pered tunnevad ka, et peresisesed suhted on rahanappuse tõttu pingelisemaks muutunud.

120 toimetulekutoetust saavas Eesti peres suvel läbi viidud küsitluses selgitati välja lapsevanemate endi subjektiivsed hinnangud sellele, millest pere nappide võimaluste tõttu loobuma peab.

Rahalistes raskustes pered ei saa lastele lubada peamiselt spordivahendite ostmist (64,1 protsenti), teatrit-kino (55 protsenti) ega uusi riideid (52,5 protsenti), aga ka taskuraha, laagreid, huviringe, isegi sõprade sünnipäevale saatmine käib poolel läbi raskuste. «Ka lapse enda sünnipäeva tähistamist koos külaliste kutsumisega ei saa lubada 35,8 protsenti peredest,» tõdes küsitluse läbiviija, Lapse Huvikaitse Koja liige Marika Ratnik.

Lapsevanemate endi hinnangul tunnevad nende lapsed rahanappuse tõttu puudust eelkõige väljas käimisest (nii arvas 27 protsenti vanematest) ja sõpradest (18,3 protsenti). Suhted abikaasa ning lastega on küsitlusele vastanutest umbes poolte hinnangul pingelisemaks läinud.

Vaeste perede lapsed on pidanud eelkõige jääma ilma uutest riietest (67,5 protsenti vastanuist), pere väljasõitudest (63,3 protsenti) ja teatrist-kinost (51,6 protsenti). Aga mõned pole pääsenud ka laste ühisekskursioonidele, huviringidesse ja lasteaeda või sõime.

Abi vajavad pered peamiselt huviringide ja muu laste vaba aja tegevuste jaoks (31 protsenti), aga ka laste riiete muretsemisel (21,3 protsenti).

Ka toidukorv kasinam

42,5 protsenti vastanuist tunnistas, et on pidanud rahapuudusel loobuma liha ostmisest, 36,6 protsenti on jätnud maiustused korvi panemata. Kala on jätnud ostmata 34 ja kondiitritooted 35 protsenti vaestest peredest. Ka kulinaaria ja puuvilja tarbimisele on vaesus märkimisväärselt piire pannud.

Väärtushinnangute uuring on tõdenud, et Eesti lapsevanemad peavad võrdselt oluliseks nii lapse füüsisega seotud (tervis, füüsiline areng, toitumine) arendamist kui ka emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamist ning laiemalt haridusega seotud teemasid. Oma pereeluga seotud probleemidega on eestlastel aga kombeks üldiselt ise hakkama saada.

«Riigi poliitikat ei saa üleöö muuta, seetõttu on praeguses olukorras väga oluline kohalikul tasandil selliste perede varane märkamine,» leidis Ratnik. «Omavalitsus peaks hoolitsema, et lapsed saaksid osaleda sotsiaalsetes võrgustikes, teisalt toetama-juhendama lapsevanemaid, et toimetulekutoetus jääks neile ajutiseks abiks.»