Väitlusblogi: väikeerakonnad - rohelised üllatasid, teistes pettumine

Hannus Luure Foto: Isiklik kogu

Võttes arvesse eelmiseid väitlusi, ei olnud minu latt soojendusbändile ehk väikeerakondade valimisstuudiole eriti kõrgel. Lühidalt öeldes üllatasid rohelised positiivselt ning kõikides teistes pettusin vaatamata madalatele standartidele.

Kõigepealt võitjast, Aleksander Laanest. Tema mõtted olid uudsed ja huvitavad ning argumendid olid kaunistatud näidetega. Arvan, et näiteks kanepi legaliseerimine, ühistupangad ja päikesepaneelidesse investeerimine on mõtted, mida peaks arutama. Laane kahjuks jääb tal lihtsalt šarmist puudu, et need mõtted laiemale publikule tõsiseltvõetavaks teha.

Raimo Kägu kinnitas minu arvamust, et Rahva Ühtsuse Erakond on tohutult jõmmilik. Kuigi Kägu oli retooriliselt peaaegu meeldiv, siis sisuliselt olid mõtted loosunglikud ning ülemäära lihtsustatud. Kaasa ei aidanud ka patroniseeriv toon rääkides teistest poliitikutest, kuigi naersin paar korda, kui ta rääkis, pigem tema üle kui tema naljade peale.

Malle Salupere saab kiita selle eest, et oli päris reaktiivne. Oli näha, et ta kuulas vastaseid ning et proovis pigem arutelu tekitada, kui oma liini ajada. Äkki oli asi selles, et Saluperel põhimõtteliselt liin puudus. Nagu lõpus tõdeti, siis parlamenti nagunii ei jõuta ega tühja olegi vaja pingutada. Sisuliselt olid kõik mõtted loosunglikud. Kõige parema mõtte ehk tähelepaneku Eesti erasektori laenukoormuse kohta suutis Raimo Kägu ära varastada, st kõvemini hõisata.

Vello Leito oli ilmselgelt ettevalmistamata ega ei põhjendanud oma väiteid. Mõtted, mis võib-olla oleksid midagi väärt olnud, ehk tähelepanekud maksukoormuse kohta olid seletatud äärmiselt segaselt. Lisaks rumalad väljaütlemised Ukrainas toimuva kohta. Leito hoidis Iseseisvuspartei lippu madalal, nagu on juba kombeks saanud.