:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) esitles eile Eesti ja Soome kohta valminud ühisraportit riigivalitsemise korraldusest ja piiriüleste e-teenuste arendamisest. Eestil valitsusele soovitatakse suuremat paindlikkust oma ressursside kasutamisel ning alustama peaks piiriüleste e-teenuste katseprojektidega.
OECD soovitab keskenduda suurtele eesmärkidele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pärast majanduskriisi ületamist viis aastat tagasi oli tunne, et rohkem väljakutseid ees ei ole. Nüüd teame, et uusi väljakutseid on küllalt,» ütles peaminister Taavi Rõivas eile teaduste akadeemias raporti tulemuste tutvustamise eel peetud kõnes.
Raporti esimene, riigivalitsemist puudutav osa tõi esile Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide arendamise süsteemi kui positiivse näite ühtse meeskonna loomisest. Küll aga nähtus analüüsist, et on nii mõnigi asi, mida Eesti saaks riigivalitsemises parandada.
Sealhulgas peaks valitsus raporti järgi paremini fookusesse võtma strateegilised eesmärgid. Kui praegusel valitsusel on olnud kolm keskset eesmärki – tööjõumaksude alandamine, julgeolek ja laste vaesuse vähendamine –, siis näiteks eelmisel valitsusel oli neid 55. Just kolm kuni viis suurt eesmärki on OECD hinnangul paras.
«Kodanikele tulemuste pakkumine algab valitsuste suutlikkusest efektiivselt koostada ja ellu viia riigi visioonil põhinevat strateegiat. See nõuab tugevat juhtimist ja efektiivset valitsuse kui terviku koordineerimist, mis tugineb strateegilisele ettenägelikkusele,» ütles OECD asepeasekretär Mari Kiviniemi.
«Valitsus peab tegutsema tervikuna selles suunas, et kõik ministrid töötaksid ühiste prioriteetide nimel. Need peavad olema selgelt määratletud, tähtajalised ja kergesti arusaadavad,» lisas Soome kunagine peaminister.
Samuti pani OECD raportis ette, et tuleb luua paremad võimalused, kuidas suunata eelarveraha valitsuse prioriteetidesse ning suurendada institutsionaalset paindlikkust. Viimasest rääkides pakkusid eksperdid välja, et nii Eesti kui ka Soome võiksid kaaluda võimalust sätestada ettenägematute kulude jaoks eelarves reservfondid ja poliitikareservid.
OECD hinnangul on Eestis hästi paigas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) poliitika valdkonna juhtimine ning selge infoühiskonna ja e-riigi arendamise strateegia. Küll aga toodi ühe peamise soovitusena esile, et Eesti ja Soome peaksid välja töötama ja kokku leppima tegevuskava piiriüleste e-teenuste arendamiseks ja nende elluviimiseks.