Esimene küsimus: kuidas suhtuvad erakonnad valimisea langetamisse?

Seni on noored hääletada saanud vaid varivalimistel. Foto: Sille Annuk / Postimees

Postimees koostöös Eesti Õpilasesinduste Liiduga palus kõigilt täisnimekirjaga valimistel osalevatelt erakondadelt vastust küsimusele, kuidas suhtuvad nad valimisea langetamisse.

Reformierakond (Lauri Luik ja Paul-Eerik Rummo): Reformierakond on üks valimisea langetamise initsiaatoritest. Selle riigikogu koosseisu ajal võtsime vastavad seadusemuudatused vastu, nende kehtima hakkamiseks on vaja ka järgmise koosseisu parlamendisaadikute heakskiitu. Peame seda mõistlikuks algatuseks, mis aitab kaasa noorte sotsiaalse aktiivsuse ja reaalsusetunde tõusule. Kindlasti peab sellega kaasnema ühiskonnaõpetuse elavdamine koolides.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond (Jevgeni Ossinovski): Väga õige otsus. Kohalikul tasandil võetakse vastu enamik noori puudutavaid poliitilisi otsuseid. Üld- ja huviharidus, noorsootöö, sport ning vaba aja veetmise küsimused on kõik kohaliku omavalitsuse pädevuses. Olen veendunud, et noored peavad neis küsimustes ise rohkem kaasa rääkima. Noored otsustajad toovad volikogudesse ka uusi värskeid mõtteid.

Isamaa ja Res Publica Liit (Jaak Aaviksoo): Toetan seda ideed. Olulisem on aga noorte endi toetus ja kõige olulisem nende tegelik huvi poliitika vastu ning lõpuks aktiivne osalus valimistel.

Vabaerakond (Heiki Krips): Positiivselt. On hea kui noored muutuvad enam teadlikuks sellest, mis riigis toimub, ja hakkavad meie arengut mõjutama. Kes otsustab – see vastutab. Samaaegselt tuleks välistada koolide selline politiseerumine, kus valitsevad vaid ühe erakonna seisukohad. Ka poleks valimisreklaamide koht koolis.

Konservatiivne Rahvaerakond (Imre Mürk): Riigikogu valimistel mina isiklikult valimisea langetamist ei pooldaks. Olen seisukohal, et riigikogu valimise õigusega kaasnev vastutus eeldab veidi rohkem kogemusi ja võimet ühiskonda tervikuna tunnetada, kui noor inimene on jõudnud 16. eluaastaks omandada.

Kohaliku omavalitsuse tasandil võiks noori valima lubada küll. Eelkõige selleks, et tulla vastu aktiivsemate noorte inimeste püüdlustele kohalikus poliitikas rohkem kaasa lüüa. Usun, et see samm tõstaks noorte aktiivsust ja uudishimu Eesti ühiskonnaelu edendamise küsimuste vastu laiemalt. EKRE ühtse seisukoha lõplik väljakujundamine selles küsimuses vajab veel debatti ning EKRE on selles debatis kindlasti uutele ideedele avatud. Alustada võiks näiteks kas või laiema teemakohase küsitluse läbiviimisest noorte endi seas.

Kokku esitas Postimees koostöös Eesti Õpilasesinduste Liiduga erakondadele viis küsimust: kuidas suhtuvad nad valimisea langetamisse, mida tuleks teha, et vähendada koolivägivalda, mida teha, et suurendada õpilaste koolirõõmu, kas ja milliseid muutusi tuleks teha õppurite tugiteenuste ja sotsiaalsete garantiide süsteemis ning kas ja milliseid muutusi vajab õppeasutuste rahastussüsteem. Ainsana jättis küsimustele vastamata Keskerakond.