/nginx/o/2015/02/27/3816435t1h6750.jpg)
IRLi kandidaat riigikogu valimistel, oma ringkonna esinumber Viktoria Ladõnskaja ütles üleeilsel Postimehe venekeelsel valimisdebatil, et tema koduerakond on Venemaaga arutanud võimalusi venekeelsete koolide avamiseks Eestis.
Ladõnskaja: oleme Vene saatkonnaga arutanud venekeelsete koolide avamist Eestis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval toimunud Postimehe valimisdebatil ütles Viktoria Ladõnskaja, IRLi esinumber kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonnas, et IRLil on ettepanek, mida on juba arutatud nii Vene saatkonna kui Vene haridusministriga. Ettepanek ise seisneb Ladõnskaja sõnul selles, Eestis võiks avada mitu üksnes vene õppekeelega gümnaasiumi ja lütseumi.
IRLi esimehe Urmas Reinsalu sõnul on erakonna selge seisukoht, et keskharidust tuleb avalikes koolides anda eesti keeles vastavalt kehtivas seaduses sätestatud reeglitele. «Viktoria Ladõnskaja viitas õigesti Eesti haridusministeeriumi aastaid kestnud konsultatsioonidele Vene Föderatsiooni haridusministeeriumi ja saatkonnaga vene lütseumi loomise kohta Eestis, nii nagu Eestis on prantsuse lütseum, kus õpetatakse süvendatult prantsuse keelt,» vahendas IRLi pressiesindaja Reinsalu kommentaari.
«Vene Föderatsioon pole konsultatsioonidega Eesti haridusministeeriumiga kuhugi edasi liikuda soovinud, kuna saadi aru, et see tähendaks seda, et Vene Föderatsioon tunnustab Eestis üldist eestikeelse keskhariduse põhimõtet. Venemaa ei soovinud sellist valikut teha ja seega ei ole see teema poliitiliselt aktuaalne,» lisas Reinsalu.
«IRL ei ole kunagi arutanud Vene poolega venekeelsete koolide avamist Eestis. Millele Viktoria Ladõnskaja õigustatult viitas, on haridusministeeriumi konsultatsioonid Vene poolega Vene lütseumide võimalikkusest Eestis sarnastel alustel kui juba tegutsevad Inglise Kolledž, Saksa Gümnaasium ja Prantsuse Lütseum. Seni pole need läbirääkimised tulemusi andnud, sest jätkuvalt on päevakorras venekeelsete gümnaasiumide jätkamine niisugustena nagu nad eksisteerisid Nõukogude ajal,» sõnas endine haridusminister Jaak Aaviksoo (IRL).
Ka Aaviksoo sõnul on IRL jätkuvalt seisukohal, et Eesti üldhariduskoolide õppekeel on riigikeel, väljaarvatud seaduses toodud erandid, ning gümnaasiumides toimunud üleminekut riigikeelsele õppele ei tohi tagasi keerata. «Samas peame jätkuvalt võimalikuks arutada konstruktiivselt vene keelt ja kultuuri süvendatult õpetavate gümnaasiumide tegutsemist kehtivate seaduste alusel,» lisas ta.