1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni 70 ajateenijat lasid täna Tapa kaitseväe keskpolügoonil maasihtmärke 23-millimeetrise õhutõrjekahuriga ZU 23-2.
Galerii: õhutõrjujad harjutasid õhutõrjekahuriga laskmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õhutõrjekahuri lahinglaskmised on juuli- ja oktoobrikutsega ajateenistusse tulnud kaitseväelaste üksuseõppe osa ja õhutõrjekahuriga sai lasta iga õppusel osalenud ajateenija.
«Sõdurid lasid 500 ja 600 meetri kaugusel asuvaid maasihtmärke, 23-millimeetrise kaliibriga mürske oli igal osalejal kasutada kokku 80,» ütles laskmiste läbiviija, õhutõrjepataljoni tulepatarei ülem kapten Kaimo Jürnas.
«Õhutõrjekahur on võimeline läbistama soomustransportööride soomust ning on seega kasutatav ka maasihtmärkide vastu. Samuti on maasihtmärke oluliselt lihtsam tabada kui õhusihtmärke, mistõttu sobib nende laskmine ajateenijaile esmakogemuse andmiseks paremini.»
Jürnas lisas, et õhusihtmärke lasevad nad ajateenijatega maismaalt merele, sest keskpolügooni ohualad pole 23-millimeetrise õhutõrjekahuriga õhusihtmärkide laskmiseks praegu piisavad.
Kokku kestsid õhutõrjepataljoni lahinglaskmised kaks päeva. Enne täiskaliibrilise laskemoona kasutamist harjutasid kaitseväelased sihtmärkide hävitamist 7,62-millimeetrise abirelvaga. Abirelvaks nimetavad õhutõrjujad kahurile kinnitatud kergekuulipildujat MG3, mida opereeritakse kahuri juhtseadmetega, seisab kaitseväe peastaabi pressiteates.
1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni ülesanne on vastase lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite tõrjumine ja hävitamine maapealsete relvasüsteemidega ehk rakettide ja kahuritega. Pataljoni põhilisteks relvadeks on 23-millimeetrine õhutõrjekahur ZU 23-2 ja raketisüsteem Mistral. Kahuri efektiivne laskekaugus on 2,2 kilomeetrit, raketisüsteem Mistrali efektiivne laskekaugus ulatub aga viie kilomeetrini.