Siitani meelest tekitati ERSO eelarve puudujääk tahtlikult

ERSO juht Andres Siitan väidab, et kultuuriminister Laine Jänes on temaga käitunud ebaõiglaselt. Foto: Artur Sadovski

Homme avab Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) oma hooaja avakontserdiga dirigent Neeme Järvi käe all. Kuigi säravast avakontserdist võiks rõõmu tunda, varjutab seda ERSO juhi Andres Siitani ja kultuuriminister Laine Jänese tüli ERSO, Hortus Musicuse ja Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) ühendamise üle ühtseks filharmooniliseks asutuseks.

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) juht Andres Siitan leiab, et ERSO praeguses kolme miljoni kroonises puudujäägis on süüdi kultuuriminister Laine Jänes ja eelarve puudujääk tekitati tahtlikult.

Kust teie ja kultuuriministri tüli alguse sai? Kellelt tuli reformiidee?

See tuli Laine Jäneselt, kui ta kutsus mind möödunud aasta augustis enda juurde ja ütles, et teeme ERSO elu paremaks ja anname teie haldusalasse Estonia kontserdisaali, mida aga rendib Eesti Kontsert rahvusooperi käest ja meie omakorda Eesti Kontserdi käest.

Te pöördusite ka peaminister Andrus Ansipi poole ja käisite mullu 13. oktoobril tema jutul, miks?

Peaministri poole ei pöördunud mitte mina, vaid selle kokkusaamise leppis kokku Tõnu Kaljuste, kellele Neeme Järvi oli teinud ettepaneku asuda tööle uue loodava segakooriga. Mina ja Kaljuste käisime peaministri juures rääkimas, et meil on suuremad ümberkorraldused plaanis, ja küsisime peaministrilt raha selle jaoks. Varsti pärast seda otsustati valitsuskabinetis kultuuri valdkonda see raha anda.

Ja tõepoolest, see oli justkui mõeldud selle ühendatud filharmoonia asutuse toeks. Summa oli 4,1 miljonit krooni. Aga see raha jäi nagu kuhugi eraldi. Huvitaval kombel ei antud seda raha ERSO-le. Ma küll saatsin minister Laine Jänesele korduvalt ideid, kuidas uue ühendasutuse tööd oleks võimalik teha, aga nendele ettepanekutele vastust ei saanud.

ERSO eelarve on praegu kolme miljoni krooniga miinuses. Kui suur üldse ERSO tänavune eelarve on?

Eelarve ise on kokku 32 miljonit. See ei anna selget pilti, sest pool aastat olid Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) ja Hortus Musicus meie juures.

RAM tuli näiteks puhtalt palgafondiga teile üle ...

Jah, aga tulemisega kaasnevad ikkagi kulud, administratiivsed kulud. Aga RAMi palgafond jäeti ületulekul kärpimata ja ma sain sellest aru nii, et see üheksa protsenti (kõigil teistel kultuuriasutustel kärbiti palgafondi üheksa protsenti – toim) on mulle kasutamiseks teiste kulude katmiseks. Minu jaoks jäi täiesti arusaamatuks, kui tuli välja, et Laine Jänes oli lubanud nii RAMile kui ka Hortus Musicusele, et nad lähevad küll ERSO alla, aga nende palku ei kärbita.

Mis kulutusi te jõudsite ühtse asutusena teha?

Absoluutselt kõik kontorikulud, rendimaksmised, sidekulud. Projektide ja kontsertide osas me konkreetseid kulutusi ei teinud.

Mis summas te kulutusi tegite?

Siin me räägime tõesti mõnedest sadadest tuhandetest kroonidest.

Lihtne loogika ütleb, et kolm miljonit praegust eelarve puudujääki ei saanud tekkida ühend­asutuse loomisest ja paarisajast tuhandest kroonist.

Et kulusid kokku hoida, pean palgafondist kokku hoidma. Aga kujutage nüüd ette olukorda, kus ühele seltskonnale on lubatud, et nende palku ei kärbita, aga teised pean saatma palgata puhkusele... see tekitab ju seltskonnas liigseid pingeid.

Ja see miinus tekkis seetõttu, et teid reformiti?

Ma ütlen seda, et kui ei oleks reformile tehtud tagasipööret, oleksin ma loomulikult teinud palgata puhkuse nädalaid ka RAMis ja Hortus Musicuses.

Millal te aru saite, et reform ei kanna vilja?

Signaal, et see reform nii ei jää, tuli juba ministeeriumist märtsi keskpaigas.

Kui reformi poleks olnud, oleksite selle aasta lõpetanud ilma miinuseta?

Ma julgen küll öelda, et oleksime nullis lõpetanud. Selle reformitegemisega võeti mult ära kokkuhoiuvõimalused.

Kas te esimese poole aasta jooksul saatsite inimesi palgata puhkusele?

Liiga vähe. Ja selles kogu see asi ongi.

Rääkides nüüd sellest 4,1 miljonist kroonist, mille jaoks te selle raha saite?

Me ei ole seda raha kunagi saanud. Selle raha juures oli silt «Filharmoonilise tegevuse arendamiseks». Mina loomulikult arvestasin, et sellest summast tuleb mingisugune osa liitasutuse jaoks. Lõpuks lubati seda summat päris mitmele poole.

Mis sellest rahast siis sai?

Kanti Eesti Kontserdi eelarvesse ja selle eest korraldab Eesti Kontsert oratooriume.