Vabariigi valitsus kinnitas vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020, mis keskendub senisest enam rahva vägivalda taunivate hoiakute muutmisele ja ohvrite abistamisele.
Ministeerium lubab: vähendame tapmiste arvu aastaks 2020 poole võrra
Üks eesmärke on vähendada ka tapmiste arvu, teatas justiitsministeerium. Kui 2013. aastal hukkus Eestis vägivalla tagajärjel 52 inimest, siis üks strateegia eesmärke on, et see arv oleks aastaks 2020 poole võrra väiksem.
«Vägivald puudutab iga ühiskonnakihti, see ei ole vaid toimetulekuraskustes inimeste mure. Mind paneb vägivalla puhul enim muretsema see, et vägivald kipub korduma ja vägivallaringist on keeruline välja pääseda. Lapsed, kes satuvad vägivalla ohvriks või selle pealtnägijaks, puutuvad suurema tõenäosusega vägivallaga kokku ka täiskasvanueas – kas ohvri või vägivallatsejana,» ütles justiitsminister Andres Anvelt.
Strateegia tegevuste tulemusel on plaanide kohaselt aastaks 2020 vägivald Eestis vähenenud - seda eelkõige viies valdkonnas: lastevaheline vägivald, laste väärkohtlemine, perevägivald, seksuaalvägivald ja inimkaubandus.
Vägivalla vähendamine saavutatakse nelja suurema tegevuste bloki kaudu, teatas justiitsministeerium. Esiteks tuleb muuta inimeste teadmisi vägivallast ja kujundada hoiakuid selle suhtes. Teiseks on strateegia keskmes läbivalt ohvrikeskne lähenemine ja ohvrite turvalisus ning abistamine. Kolmandaks eeldab vägivallajuhtumi edukas lahendamine sageli erinevate asutuste omavahelist koostööd ja ühist reageerimist vägivallale. Neljandaks tuleb tegeleda ka teise osapoole, vägivallatseja hoiakute ja käitumismustritega.
Strateegias on seatud eesmärgid, kuhu soovitakse vägivalla ennetamisel jõuda ning toodud välja konkreetsed tegevused, kinnitas ministeerium. Näiteks tegeldakse aktiivselt rahva vägivalda taunivate hoiakute kujundamisega, võetakse haridussüsteemis kasutusele tõenduspõhised ennetusprogrammid, koolitatakse spetsialiste nii sotsiaal-, haridus- kui õiguskaitseasutustes ja arendatakse vägivalla ohvrite abistamise süsteemi.
Igal aastal hinnatakse strateegias seatud eesmärkide saavutamist, viies selleks vajadusel läbi uuringuid.
Strateegia koostamises osalesid aktiivselt haridus-, sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsevaldkonna spetsialistid riigiasutustest, omavalitsustest ja vabaühendustest.