Rehviliit pöördus riikontrolli poole, et juhtida tähelepanu puudujääkidele probleemtoodete taaskasutamise süsteemis ning keskkonnaministeeriumi soovimatusele sellega tegeleda.
Rehviliit kaebas riigikontrollile keskkonnaministeeriumi peale
Rehviliit kinnitab oma kirjas, et on juhtiv vanarehvide taaskasutaja, kes on aastaid taaskasutanud vanarehvidest tekkinud jäätmeid üle keskmise taaskasutamise taseme ning kandnud sellega seoses teistest ettevõtjatest oluliselt suuremaid kulusid. Jäätmeseaduse kohaselt on rehviliidul õigus nõuda vanarehve alla keskmise taaskasutamise taseme taaskasutanud tootjatelt kulude katmist.
«Vaatmata Eesti rehviliidu korduvatele pöördumistele keskkonnaministeeriumi ning keskkonnateabe keskuse poole ei ole jäätmeseaduses sätestatud mehhanism tänaseni käivitunud. Tegelikkuses ei jaga probleemtoodete taaskasutamisest loobunud või vanarehve keskmisest vähem taaskasutanud isikud suuremate taaskasutajate finatskoormust,» nendib rehviliidu tegevjuht Kaur Kuurme oma kirjas riigikontrolörile.
Rehviliidu hinnangul on sellise olukorra tinginud keskkonnaministeeriumi kui riikliku probleemtooteregistri vastutava töötleja tegevusetus registri töö tagamisel ning keskkonnateabe keskuse suutmatus talle registri töötlemisel pandud ülesandeid täita.
Rehviliidu teatel on probleemtooteregister loobunud väljastamast andmeid, mis on vajalikud teisetele ettevõtjatele vanarehvide taaskasutamise kulude hüvitamise nõuete esitamiseks. Toote turuosasid ei saa keskkonnateabe keskuse teatel avaldada, kuna tegemist on ärisaladusega.
Lisaks on rehviliidu hinnangul ebaselge, millistest allikatest kogub keskkonnateabe keskus probleemtooteregistrisse kantavad andmed.
«Avaldame lootust, et riigikontrollil on võimalik analüüsida kirjeldatud probleeme asjakohaste auditite käigus ning juhtida keskkonnaministeeriumi tähelepanu vajadusele tagada seadusega kehtestatud meetmete toimimine ministeeriumi haldusalas,» kirjutab Kuurme.