/nginx/o/2010/09/08/429229t1h460a.jpg)
Terviseameti uuring näitas, et kolmandik koolilastest peab kontrolltöid tegema ajal, mil tegelikult nende pea täisjõuga ei tööta ning pool esimese klassi õpilastest peab juba koduülesandeid tegema, ehkki mõlemad on sotsiaalministri määrusega vastuolus.
Eelmisel kolmapäeval Tartus kooliteed alustanud poisi ema kirjeldas lapse päevikut, kuhu juba praegu tehakse iga päev uusi sissekandeid kodusteks ülesanneteks. Naise hinnangul on see küll pigem lastele päevikusse kirjutamise harjutamiseks. «Näiteks tuli ühel õhtul pilt värvida, teisel õhtul tunnis alustatu lõpetada. Laps ise oli muidugi pettunud, et kohe esimesel koolipäeval nii palju kodutööd anti,» muigas ta, pidades seda siiski rohkem poisi kapriisiks.
Tallinna kesklinna koolis nüüd juba teises klassis käiva poja ema mäletas esimest rasket kooliaastat. «Koduülesandeid anti alates teisest või kolmandast veerandist, aga pigem oli see tunnis alustatu lõpetamine. Rohkem kordamine, näiteks tunnis õppisid juba luuletuse poolenisti pähe, siis kodus kinnistasid,» meenutas ta. Iga päev tuli poisil harjutada inglise keele tunniks või kitarri.
Ometi ütleb sotsiaalministri määrus, et 1. klassis koduülesandeid anda ei tohi. Terviseameti värske uuring tuvastas, et pooltes koolides selle vastu eksitakse. Samuti ei tohi ükskõik mis vanuses koolilapsi koormata enam kui ühe kontrolltööga päevas ja kolme kontrolltööga nädalas ning esmaspäev ja reede peavad olema üldse kontrolltöövabad. Ometi pidi esmaspäeval ja reedel teadmiste kontrolle tegema 16,5 protsenti ning esimesel või viimasel tunnil 36 protsenti uuringus osalenud lastest.
Liigsest koormusest tervisehäired
Samuti ei tohi lastele anda kodutöid pühadejärgseks päevaks ja õppeveerandi esimeseks päevaks, sest nädalavahetus, pühad ja koolivaheajad on väsimuse ja pingete likvideerimiseks väga tähtsad.
Terviseamet toob välja, et liigne õpikoormus suurendab laste kooliväsimust ja põhjustab aastate jooksul tervisehäireid. Peamised koolihaiguste põhjused on rühihäired ja nägemisteravuse langus, vahel isegi neuro-psüühilised haigused. Haigekassa andmetel tuvastati näiteks 2008. aastal 19,5 protsendil õpilastest kehvemat nägemist ja kõrgenenud vererõhku 2,4 protsendil.
«Õpilaste töövõime kogu nädala kestel ei ole ühesugune - maksimaalne töövõime saavutatakse nädala teisel ja kolmandal päeval. Töövõime kõikumisi päeva ja nädala jooksul tuleks tunniplaanis arvestada ja paljude koolide kogemustele toetudes saab kinnitada, et see on võimalik,» sõnas ameti pressiesindaja Iiris Saluri.
Saluri kinnitas, et terviseamet teeb järelevalvet sotsiaalministri määruse täitmise üle kord aastas ja koolides üle Eesti. «Juhul, kui tuvastatakse rikkumisi, on terviseametil võimalus juhtida puudustele tähelepanu ja teha ettekirjutus. Koolile antakse tähtaeg vigade likvideerimiseks ja siis tehakse mõne aja möödudes järelkontroll,» lisas ta.
Tööde hajutamiseks graafikud
Tallinna 21. kooli direktor Naida Toomingas ütles, et kontrolltööde hajutamist koolis jälgitakse küll. «Kuid samas kui esmaspäev ja reede nädalast välja võtta, jääb järgi vaid kolm päeva ja on ju aineid, mis ainult sel ajal toimuvad, nii et 100 protsenti pole see täidetav,» lausus ta. Teadmiste kontrollide hajutamiseks on olemas kontrolltööde graafikud, mida e-koolis täidetakse.
Kodutöid 1. klassi lastele tema kinnitusel ei anta. «See on ääretult tavatu, juhul, kui tunnis jääb midagi lõpetamata.»
«Sageli õpetajad ei tea teiste õppemahtu, e-koolis elab igaüks oma maailmas, seetõttu see pisut probleem on,» tõdes Toomingas, et mõnes klassis satub tõesti õpilastele liiga palju õppimist. «Edukale ei ole see küsimus, aga kui keskmisele jääb liiga palju kodus tegemiseks, tuleb seda korrigeerida.» Tema tähelepanekute järgi kipub õppekoormus vahel ülejõu minema enamasti gümnaasiumis ja põhikooli viimastes klassides, kus rohkem aineid.
Kooli päevakava ja õppekorraldus
* 16,5 protsendile klassidest planeeritakse kontrolltöid esmaspäevale ja reedele
* 36 protsendile klassidest planeeritakse kontrolltöid päeva esimesele ja viimasele õppetunnile
* 51 protsendile 1.kl õpilastest antakse koduseid õpiülesandeid, neist 3% antakse
õpiülesandeid ka pühadejärgseks päevaks ja õppeveerandi esimeseks päevaks.
* 26 protsendile õpilastest antakse koduseid õpiülesandeid pühadejärgseks päevaks ja
õppeveerandi esimeseks päevaks. Nende õpilaste arv tõuseb vastavalt klassi kooliastme kasvule.
(Allikas: Terviseameti uuring «Kooli päevakava ja õppekorraldus». Uuringus osales 10 kooli)
Sotsiaalministri määrus
Väljavõtted sotsiaalministri 2001. aastal vastu võetud ja 2007. aastal olulisi täiendusi saanud määrusest «Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele», mille järgi on tunniplaanile esitatud rida nõudmisi:
* Õppepäevas võib läbi viia ühe kontrolltöö. Kontrolltöö toimumise ajast teatatakse õpilastele vähemalt viis õppepäeva enne kontrolltöö toimumist.
* Õppenädalas võib teha kuni kolm kontrolltööd.
* Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis esmaspäeval ja reedel või ainult ühel neist päevadest või esimese või viimase tunnina.
* 1. klassis koduseid õpiülesandeid ei anta.
* Pühadejärgseks päevaks ja õppeveerandi esimeseks päevaks koduseid õpiülesandeid ei anta.
(Allikas: Riigi Teataja)