Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Vabatahtlikud päästjad hakkavad tasu saama madalaima määra järgi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Palju aega, vaeva ja raha nõuavad näiteks metsapõlengute kustutamised.
Palju aega, vaeva ja raha nõuavad näiteks metsapõlengute kustutamised. Foto: Toomas Huik

Kui seni oli päästetööle rakendatud isikul õigus tasule tema senise keskmise palga või kahekordse palga alammäära alusel, siis uue regulatsiooni kohaselt makstakse kõigile päästetöödel kaasatud isikutele võrdset tasu.


Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja asetäitja Tarvi Ojala märkis, et tulenevalt uue päästeseaduse jõustumisest 1. septembril 2010 on vajalik uuesti kehtestada ja täpsustada senise päästeseaduse alusel antud õigusaktid. Päästetööde kulude hüvitamise määrusega kehtestatakse kord, mille alusel hüvitatakse vabariigi valitsuse reservist ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl tekkinud kulud.

Uuenduste järgi on tasu maksmise ulatus seotud nüüd päästeteenistuja madalaimale palgaastmele vastava palgamääraga. «Varasema regulatsiooni kohaselt oli päästetööle rakendatud isikul õigus tasule tema senise keskmise palga või kahekordse palga alammäära alusel. Uue regulatsiooni kohaselt makstakse kõigile päästetöödel kaasatud isikutele võrdset tasu,» täpsustas Ojala.

See tagab eelnõu seletuskirja kohaselt olukorra, kus ükski päästeala väliselt rakendatud isik ei saa päästetööl osalemise eest suuremat tasu, kui mistahes kutseline päästeteenistuja sündmuskohal. «Kõrgema tasu maksmine ei oleks riigile kuluefektiivne ega kutseliste päästjate suhtes õiglane. Väiksema tasu maksmine ei oleks piisavaks motivatsiooniks vabatahtlikele päästjatele ja päästetööle rakendatud füüsilistele isikutele päästetööl osalemiseks,» ütleb seletuskiri.

Samuti on täpsustatud, et hüvitatavate kulude hulka ei arvata saamata jäänud tulu. «Määrusega täpsustatakse, et päästetööl osalemisega tekitatud kuluks ei ole vabatahtliku päästja või päästetööle rakendatud füüsilise isiku transpordikulu päästetöö sündmuskohale saabumiseks või sealt lahkumiseks,» selgitas Ojala.

Lisaks on määruse eelnõus hüvitatavad toitlustamise kulud esitatud 24 tunni arvestuses, varasema kaheksa tunni asemel ning täpsustatud on kulude koosseisusid. Toitlustamise kulude hulka arvatakse toidu, joogivee, toidu valmistamise ja pakendamise, ühekordsete toidunõude, toidu päästetöö toimumise kohta transpordi ning hilisema toidunõude ja toidujäätmete utiliseerimise kulud.

Tõuseb piirmäär, mille ulatuses võib teha ühe isiku toitlustamiskulutusi. «Varasemas õiguses ei olnud täpsustatud toitlustamise kulude sisu, mistõttu esines praktikas probleeme toidu transpordi, pakendamise ja muude toitlustamisega kaasnevate kulude katmisega. Piirmäära tõus ühe isiku kohta ööpäevas on 9 krooni ja 70 senti, mis on piisav nimetatud kulude katmiseks,» sõnas Ojala. Uus piirmäär on 15 eurot (234,7 krooni).

Vastavalt varem kehtinud õigusele hüvitati kõik toitlustuse kulud valitsuse reservist. Uue regulatsiooni kohaselt kaetakse kulutused reservist, kui päästetöö on saavutanud ulatusliku või pikaajalise mõõtme – kui päästetöö kestus on üle 24 tunni või kui päästetööle on vajalik täiendavalt kaasata enam kui 20 vabatahtlikku päästjat.

Määrus «Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistöö korral tekkinud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord» jõustub tagasiulatuvalt esimesest septembrist.

Tagasi üles