Kaitsta Eestit veel paremini

Riho Terras Foto: Liis Treimann

Eile õhtul, päikeseloojangul, asetasime pärja Vabadussõja mälestusmärgile Riigikülas. See on väike koht Narva jõe ääres, kus eelmisel aastal taastati ausammas neile, kes meie noore iseseisvuse kaitseks, relv käes, lahingusse läksid. Riigiküla. See on ühe väikese küla jaoks väga suur ja märgilise tähendusega nimi. Sama suur ja tähenduslik oli Eesti rahvaväe võit Riigiküla lahingus. Seal tõrjuti edukalt tagasi elavjõult kolm korda suurema punaväe pealetung.

Ajaloost teame, et kõige pingelisem lahingutegevus Vabadussõjas sai alguse Narva all ja lõppes Narva all. Eesti sai selles sõjas võita vaid tänu sellele, et vaenlastele astusid vastu kõik Eestimaa rahvad. Neile kõigile oli oluline kaitsta oma kodu – seetõttu võideldi koos! Nii Punaarmee kui ka Saksa landesveeri vastu.

Vabadussõjas seisid eestlased ja venelased õlg õla kõrval. Võitlustes ja lahingutes sündisid legendid ja kangelased. Paljud vene rahvusest Eesti ohvitserid ja sõdurid said lahinguliste teenete ja vapruse eest Eesti kõrgeima sõjalise autasu – Vabadusristi. Liialdamata võime tõelisteks Vabadussõja kangelasteks pidada alampolkovnik Konstantin Troitskit ja kapten Pjotr Feofanovit, kes tegid elu kibedaks nii bolševike armeel kui ka Läti punastel küttidel.

Ajalugu on meile õpetanud, et kui me ise ennast ei kaitse, ei kaitse meid keegi, ja kui me jätame tühjaks julgeolekuruumi, siis täidetakse see meie eest. Sündmused Ukrainas, mis on viimase aasta jooksul ärevil hoidnud kogu maailma, näitavad väga selgelt, et meie ise peame oma riigi täitma julgeoleku ja kindlustundega. See kõik algab kodust ja perekonnast, koolist ja kogukonnast. Usaldus riigi ja rahva vahel on parim kaitse ohtude vastu.

Eesti on valinud laiapindse riigikaitse tee, kus igaühel meist on võimalik anda oma panus – seda kas oma töö, teenistuse või vabatahtliku tegevuse kaudu. Igaühe selge teadmine oma osast riigikaitses tagab riigi toimimise ka kõige raskematel aegadel.

Head kaasmaalased, Eesti kaitsevägi on meie kõigi vägi. Ligi veerand sajandit oleme teinud tööd selle nimel, et võiksime oma kaitseväe ja Kaitseliidu kohta öelda – see on reaalne sõjaline jõud. Me oleme oma tegevuses lähtunud põhimõttest, et tõelist jõudu suudavad lahingus näidata vaid need üksused, mis on mehitatud ja targalt välja õpetatud, korralikult relvastatud ja varustatud.

Mõne kuu pärast sooritab see vägi oma taasloomise järgse tähtsaima eksami. Kaitseväe suurõppus «Siil 2015» toob kokku rohkem kui 13 000 kaitseväelast ja kaitseliitlast. Lisaks osalevad õppusel meie sõbrad ja liitlased. Kogemused, mida me õppuselt püüdma läheme, on meie reservarmee edasise arendamise alus. Ma võin täie kindlusega öelda, et Eesti kaitsevägi on paremas vormis kui kunagi varem.

Eesti riik on tõsiselt ja järjekindlalt panustanud riigikaitse arendamisse. Sel aastal võtame kasutusse uued relvasüsteemid, mis parandavad meie võitlusvõimet veelgi. Täna siin, Narvas, kaitseväe paraadil näete jalaväe lahingumasinaid, mis toovad meile juurde rohkem liikuvust ja tulejõudu.

Sama oluline on ka teadmine, et meie ajateenijad – pojad ja vennad – saavad oma teenistuse läbida palju paremates tingimustes kui varem. Üle Eesti on valminud mitu uut kasarmuhoonet. Kindel märk sellest, et suurtele ootustele, mida seame oma kodanikele, vastab ka riik väärikalt ja lugupidavalt.

Tänavu täitub kakskümmend aastat Eesti kaitseväe esimesest välismissioonist. Ajalukku vaadates võime seda missiooni Horvaatias pidada väga edukaks, sest sarnaselt Eestiga on Horvaatia Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik. See on märkimisväärne saavutus, mille teostumisele Eesti kaitseväelased kaasa aitasid.

Operatsioonidel maailma eri paigus on käinud üle kahe ja poole tuhande mehe ja naise. Paljud nende seast on oma riigi eest elu ohtu seadnud mitmetes sõjakolletes. Tahan eraldi ära märkida ja eeskujuks seada tublit allohvitseri nooremveebel Artjom Heinsaart, kes on Afganistani missioonil osalenud viiel korral. Ta on täna siin, paraadil, scout’ide koosseisus. Ta on üks meie seast, Narva oma poiss.

Lugupeetavad narvakad, Narva on läbi ajaloo olnud Eesti kõige rahvusvahelisem linn. Siin on alati kõrvuti elanud paljude rahvaste esindajad. Eestiga ning eriti Virumaaga on seotud tuntud vene luuletaja Igor Severjanin. Ta on pühendanud teie linnale värsiread, kus ta teeb sügava kummarduse Narva ajaloole.

Severjanin kirjutab:

О город древний! город шведский!

Трудолюбивый и простой!

Пленён твоей улыбкой детской

И бородой твоей седой ...

Siin ja praegu, Narva keskväljakul seistes tunneme samasugust austust selle linna ja tema inimeste suhtes. Meie ümber on korraga koos nooruslikkus, töökus ja väärikas ajalugu.

Narva on rahvusvaheline linn ka täna, sest koos meie kaitseväe, Kaitseliidu, sisekaitseakadeemia ja vanglateenistuse üksustega on paraadil rivis ka Eesti liitlased. Meie sõbrad Ameerika Ühendriikidest, Hollandist, Hispaaniast, Ühendkuningriigist, Lätist ja Leedust on Eestis selleks, et tähistada meie riigi iseseisvust ja vabadust. Nad on siin ka selleks, et teha koos väljaõpet ja harjutada kõrvuti meie kaitseväelastega. Selle koostöö eesmärk on lihtne ja selge – kaitsta Eestit veel paremini. Me hindame siiralt oma sõprade panust.

Head Eesti inimesed! Oma kodu ja juured on meile kõigile tähtsad. Mul on suur au juhatada kaitseväe paraadi oma isa sünnilinnas. Eesti on piisavalt suur, et olla rikas piirkondlike eripärade, tavade ja pärimuse poolest. Samas on Eesti liiga väike, et jaguneda kivistunud mõttemallide ja pidurdavate eelarvamuste vahel.

Täna siin Narvas on oluline tõdeda, et on ainult üks Eesti ja seda tuleb üheskoos kaitsta. Olgu meile selge see, et meie rahva iseseisvus ja vabadus ei ole kunagi olnud ega saa kunagi olema iseenesestmõistetav. Meie rahva ja vabaduse kaitseks on loodud Eesti riik.

Elagu Eesti Vabariik!

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase pöördumine Eesti Vabariigi 97. aastapäeva paraadil Narvas.