/nginx/o/2015/02/22/3792277t1hc8f3.jpg)
Spetsialistide hinnangul saab alles kevadel teada, kas nädala eest Viljandimaal pesast minema hirmutatud emakaru on enda kolme poja juurde naasnud või on üksi jäetud karupojad surnud.
Emata jäänud karupoegade saatus selgub kevadel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu oleks ülimalt rumal sinna kontrollima minna, sest võib-olla on ema tagasi tulnud ja kui ta teine kord üles ajada, oleks asi päris hull,» ütles keskkonnaagentuuri (KAUR) ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil BNS-ile.
Männili sõnul saab kolme karupoja saatusest aimu kevadel, kui ema poegadega peaks pesast lahkunud olema. «Pesa juures olevate jälgede järgi saab näha, kas emakaru on pojad üles kasvatanud või on nad hukkunud. Kui nad on hukkunud, võiks pesast luid või midagi leida,» selgitas ta.
Möödunud pühapäeval äratasid jahikoerad Kolga-Jaani lähedal talveunest karu, kes jättis pessa kolm poega ja põgenes. Jahimehed katkestasid seepeale jahi ja spetsialistide hinnangul on võimalik, et karuema naases poegade juurde. Poegade omapäi pessa jätmine põhjustas avalikkuses vastakaid seisukohti - osa inimesi pidas seda õigeks, teised leidsid, et inimesed peaksid pojad üles kasvatama.
Keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv ütles BNS-ile, et mingil juhul ei tohiks keegi pesa juurde vaatama minna ja karupoegade saatuse kohta pole praegu mingit teavet. «Ega seda praegu teada ei saagi ja see polegi eesmärk. Esmane probleem on selles, et pesa rahu on häiritud, me ei tahaks seda ükskõik mis tingimustel mingil moel uuesti teha,» sõnas Koitjärv.
Lisaks kevadisele vaatlusele saab kolme karupoja saatusest aimu ka kaudsete meetoditega loomi loendades. «Jahimehed üldiselt teavad enda piirkonna ulukite arvu. Aasta pärast talvel on enam-vähem teada, kui palju selles piirkonnas karusid on. KAUR teeb uuringuid ja kõrvutab enda tulemusi jahimeeste andmetega ning siis võib saada hinnata, kas piirkonda on tekkinud uusi loomi,» selgitas Koitjärv.
Keskkonnaameti nõuniku sõnul oli karupoegade pessa jätmine õige otsus. «Me ei saa üles kasvatada suuremal hulgal karusid, see pole võimalik, meil ei ole kohta kuhu täiskasvanud üleskasvatatud karusid pidevalt panna. Meedias kõlanud väited, nagu ootaks kogu maailm meie karusid, pole kahjuks tõesed» lausus Koitjärv.