Mormoonide ja Eesti Ajalooarhiivi koostöö sugupuuandmete kopeerimisel häirib Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut seda enam, et 1998. aastal kuulutas seadus kunagi kirikule kuulunud vara riigi omandiks.
Mormoonid teevad luterlased murelikuks
1992. aastal alustasid perekonnaseisuamet ja ajalooarhiiv koostööd mormoonidega, kelle rahalisel toel ja tehnika abil mikrofilmiti kunagi luteri kirikuõpetajate kirja pandud kirikuraamatud. 1930. aastatel andis kirik aga oma dokumendid riigile üle tingimusel, et need kuuluvad endiselt kirikule ja riik võtab need üksnes hoiule.
Alles 1. jaanuarist 1997 liikus valdkond siseministeeriumi alluvusse ning samal aastal ka koostöö lõpetati.
Koostööst mormoonidega oli huvitatud kirikuraamatute haldaja asutus, kuna paljude kirikuraamatute füüsiline seisund oli kriitiline: raamatud olid lagunemas, kanded neis kustumas. Mikrofilme säilitati siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnas ning 2003. aastal anti need üle Tartusse Ajalooarhiivi (kokku 982 rulli mikrofilme).
Surnud vabavaraks
1990. aastatel tegid arhiivid mormoonidega koostööd hoolimata sellest, et EELK esindajad olid sellele selgelt vastu. EELK kantsleri Urmas Viilma hinnangul toimis riik kirikuga kooskõlastamata mormoonidega koostööd tehes valesti.
1998. aastal vastu võetud arhiiviseadus kuulutas aga kirikule kuulunud kirikuraamatud pikema jututa riigi omandiks. Just nende kirikuraamatute koopiad ongi praegu mormoonide valduses Ameerika Ühendriikides.
Selle kümnendi keskel sõlmis kirik aga ajalooarhiiviga koostöölepingu, mis puudutas nende kirikudokumentide kopeerimist ja hooldamist, mis olid veel jäänud kirikuvalitsuse arhiivi ja kogudustesse. Kui läinud teisipäeval ilmus Postimehes lugu ajalooarhiivi nüüdseks juba ligi 20 aasta pikkusest koostööst mormoonide Utah’ Genealoogilise Seltsiga, tuli see EELK-le üllatusena.
Teoloog Toomas Paul võttis sõna Eesti Päevalehes ja teatas, et Eesti Vabariik kaitseb küll oma elusate kodanike eraelu, aga nende pärisorjadest esivanemad on vabavara.
Riigiarhivaar Priit Pirsko ütles eile, et ka luterlaste terav reaktsioon oli tema jaoks üllatus. «Meie kodulehelgi ripuvad viimaste aastate aruanded ja seal on mitmel korral ära nimetatud koostöö mormoonidega seotud Utah’ Genealoogilise Seltsiga,» lausus ta.
Kiriku esindajais tekkis tõsine kahtlus, et mormoonide kätte on läinud koopiad ka neist dokumentidest, mida puudutas viimane leping ja mis kuuluvad endiselt kirikule.
Pirsko ütles aga eile Postimehele, et nii see ei ole.
«Meie viimane laiapõhjalisem koostööleping EELKga hõlmas mõningates kogudustes olevate kirikuraamatute mikrofilmimist ja digiteerimist, aga sellel lepingul pole mingit pistmist mormoonidega,» lausus ta. «Mormoonid ei ole neid koopiaid saanud ja nendega pole sel teemal isegi mitte räägitud.»
Lootus lepingule
Viilma lausus aga, et tal ei jää üle muud kui uskuda, et ajalooarhiiv on hea partner, kes täidab lepingus paikapandut.
«Lepingus on kirjas, et neid materjale ei anta kõrvalistele isikutele ega kasutata ärilistel eesmärkidel,» lausus ta. «Me ei tea ju, kas ja milline koostöö käib ajalooarhiivi ja mormoonide vahel. Arhiiv on kinnitanud, et sellist koostööd ei ole, ja pole põhjust arvata, et meile valetatakse.»
Kui peaks siiski selguma, et ka praeguse ajalooarhiiviga sõlmitud lepingu objektiks olevad materjalid on jõudnud koopiatena mormoonide kätte, siis võib Viilma sõnul kaalumisele tulla ka digiteerimiskoostöö lõpetamine ajalooarhiiviga. Lähiajal kohtuvad EELK juhid ajalooarhiivi esindajaga, et suhted korda sättida.