Presidendi tütre väidetavat ähvardajat ootab kohus

Ameerika Ühendriikides elav Juulia Kristiine Ilves kaks aastat tagasi Kihnu saarel. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Kevadine skandaalne krimiuudis vabariigi presidendi tütrelt miljonite kroonide väljapressimisest osutus reaalsuses teismelise neiu katseks riigipea perelt katse-eksituse meetodil suurt summat kätte saada.
 

Kuidas teisiti kui lapsikuseks nimetada 17-aastase Saaremaa neiu väljapressimiskatset, kus ta kirjutab president Toomas Hendrik Ilvese esimesest abielust pärit 17-aastasele tütrele Juulia Kristiinele elektronkirja, milles annab juhiseid, kuhu arvele nõutud miljonid kanda, ja lisab kirja lõppu enda Eestis oleva pangakonto numbri koos oma pärisnimega.

Tagantjärele targana teame, et reaalset ohtu presidendi perele polnudki, kuid kui koos emaga Ameerika Ühendriikides elav Juulia Kristiine mai alguses elektronpostkasti anonüümse ähvarduskirja koos rahanõudega sai, oli asi naljast muidugi kaugel.

Algselt kaitsepolitsei menetleda antud uurimise võttis üle kriminaalpolitsei, kes selgitas kiirelt, et reaalset ohtu Ühendriikides asuvale neiule ei ole, sest väidetav ähvardaja ise asus hoopis Kuressaares ja kujutas endast kõike muud kui ohtlikku kriminaali.

Et kriminaalasja peamine kahtlusalune oli tollal Kuressaare ametikoolis õppinud neiu, kes elas endise Saare maakohtu kriminaalkohtuniku, politseiuurija ja praeguse juristi Harland Paasi kodus koos viimase pojaga ning elas pealtnäha tavalist noorukielu, võtsidki uurijad endale riski leida tõendite kogumiseks põhjalikumalt aega. Nii ei rutatud neiut kohe ka korrale kutsuma.

Kirjad mitmest arvutist

Kuigi kahtlusalune ja tema eakaaslasest presidendi tütar polnud elus kohtunud ega muul moel suhelnud, näitas uurimine, et väidetav väljapressija külastas presidendi tütre Facebooki kontot.

Sealt sai neiu väidetavalt ka Juulia Kristiine isikliku meiliaadressi, millele ähvarduskirjade saatmiseks tegi ta endale internetis spetsiaalse meiliaadressi. Samuti oli neiu Juulia Kristiine taustast parema ülevaate saamiseks tema nime Google’i otsingumootorisse sisestanud.
Nagu uurimine näitas, oli ähvarduskirju saadetud nii Paaside kodus olnud sülearvutist kui ka neiu õe koduarvutist. See tõestas veel kord, et olulist jälgede varjamist selle kuriteo puhul ei olnud. Tõenäoliselt noor neiu oma naiivsuses lihtsalt ei teadnudki, kuidas seda kõike tegema peaks.

Kui politseiuurijad mai lõpus niidiotsad kokku sõlmisid ja asjaosalistega seotud kohad Kuressaares läbi otsisid, oli kahtlustatava omaste esmane kahtlus, et tüdruku asemel on sellise rumala väljapressimise nalja teinud hoopis keegi salaja tema selja taga toimetanud isik.

Kinnitab ja salgab

Uurijate jaoks oli ainus reaalne kandidaat selleks neiu poiss-sõber. Temale andis alibi aga neiu õde, kes kinnitas, et tema koduarvutis ei saanud endise uurija poeg kindlasti käia, sest nendevaheliste keeruliste suhete tõttu käis tal külas õde üksinda.

Ka neiu kinnitas väidetavalt uurijaile, et kuriteo taga on just tema, ja lõpuks ta nii väga enam ei lootnud, et küsitud miljonid talle makstakse. Hiljem asus neiu aga omastele väitma, et politsei on uurimises valedel jälgedel ja tema pole asjaga seotud.

Postimehe andmeil kinnitas veel mõned nädalad tagasi politseis viimastel uurimistoimingutel käinud neiu ka siis kirjalikult oma süüd, kuid hiljem asus väidetavalt taas väitma vastupidist. Ka uurimise käigus kogutud iseloomustused kahtlustatava tuttavatelt väidavad, et neiu meel võib olla muutlik.

Ometi peab ta lähiajal astuma kohtu ette süüdistatuna väljapressimises. Seda, kas istung toimub üldmenetluse korras või otsustavad asjaosalised end süüdi tunnistada ja lepivad riigiprokuratuuriga eelnevalt karistusmääras kokku, näitab lähiaeg.

Kõnelused riigiprokuratuuriga asjade edasi käigu üle on pooleli ja asjaosalised ise sel teemal pikemalt peatuda ei soovi. «Ma ei räägi neil teemadel ajakirjandusega üldse,» ütles neiut esindav vandeadvokaat Andres Tamm.