/nginx/o/2010/09/07/428921t1h76be.jpg)
Norras lõppenud festivali «Punkt» üheks kõrghetkeks kujunes Veljo Tormise 80. sünnipäevale pühendatud autorikontsert, mille andis segakoor Noorus. Vaimustust jagasid nii Led Zeppelini bassist John Paul Jones kui ka Norra meedia. Ühtlasi ehitati «Punkti» ja Tallinna kui tulevase Euroopa kultuuripealinna vahele muusikaline sild, sest 2011. aastal tuleb «Punkt» Tallinna.
Ehkki festival leidis aset alles kuuendat korda, on see erilise remiksi-kontseptsiooni tõttu saavutanud kõlapinna kogu maailmas. «Punkt» on rännanud juba Saksamaal, Inglismaal, Islandil ja mujalgi. «Punkti» katuse alla mahub muusika žanritest sõltumata. Kuulajale avaneb võrdselt džässi, indie, roki, klassikalise või elektroonilise muusika maailm. Sellele annab ootamatuid värve live remix’i julgelt eksperimenteeriv tuum.
Brian Eno lemmik
«Punkt» koosneb n-ö paariskontsertidest, mis toimuvad koduselt lihtsana mõjuva Agderi teatri kahes saalis. Esmalt on suuremas saalis n-ö tavaline kontsert, mida samal ajal kuulab väiksemas hulk muusikuid. Vahetult pärast tavakontserdi lõppu esitavad nad oma versiooni äsjakuuldust, kasutades kontserdi ajal salvestatud detaile.
Muusika kvaliteediga samaväärselt oluline on atmosfäär, mida aitab luua suhtumine, et kõik festivalist osavõtjad on suur üksmeelne perekond. Kõik on omad sõltumata ametist või «Punkti»-staažist. Koos einestatakse ja lõõgastutakse.
Perekonda võib ette kujutada kui lopsakat puud, mille igal oksal on oma nimi. Nüüd on oma oks «Punkti»-pere puul ka Veljo Tormisel ja Nooruse kooril.
Paari aasta eest «Punktil» käinud Brian Eno on seda nimetanud üheks oma lemmikfestivaliks. Tänavuste peaesinejate hulka kuulusid trompeti-ikoon ja «Punkti»-perekonda kuuluv Jon Hassell, kitarrist-laulja Alain Johannes ansamblist Queens of the Stone Age, Dino J. A. Deane, Kraftwerki Karl Bartos, norra impromuusikute eliit Nils Petter Molvaeri, Sidsel Endreseni, Maja Ratkje, Lars Danielssoni, Arve Henrikseni ja Supersilentiga eesotsas.
Nooruse dirigent Raul Talmar tunnistas, et helilooja ja vokalisti Maja Ratkje tehtud remiks Nooruse esinemisest oli tema jaoks esmakordne remiksi-kogemus. «Mõistsin, et remiks on miksija tõsine looming. Tundsime ära lood, aga see oli ka kõik. Eriti tore oli, kuidas üks laulja väike komistus laulu pealkirja väljahõikamisel jäi Ratkjele kõrva ning ta kasutas seda läbiva motiivina ja andis sellele uue tähenduse. Meie kavast sündis väga hea remiks.»
Esimest korda koorimuusika
Festivali kunstiline juht Jan Bang hindas Veljo Tormise ja Nooruse osalemist murdeliseks «Punkti» ajaloos, sest esmakordselt oli kavas koorimuusika. «Kuulan väga palju kaasaegset klassikalist muusikat. Kätte sattus «Pikse litaania» plaat. Armusin «Lauliku lapsepõlve», see oli minu esimene side Veljo Tormisega,» selgitas Bang.
Ja jätkas: «Meid kutsuti «Punktiga» Tallinna kultuuripealinna programmi. Valmistume selleks ühiselt juba mõnda aega ja seepärast tundus loomulik, et Veljo Tormisel oleks oluline roll ka Kristiansandis. Tallinnas kavatseme kaasata nii norra kui ka eesti muusikuid – eesti muusikud mängivad oma loomingut ja meie remiksime neid, nemad remiksivad omakorda meie loomingut.»
«Punkti» seminariprogrammis tegid Veljo Tormis ja Triinu Ojamaa sisuka ettekande regilaulu teemal, mida ilmestas näidetega Noorus. Ka publik sai kaasa laulda.
Sellest vaimustus omakorda festivali tavakülalisena väisanud ja koos Supersilentiga üllatusesinemise teinud John Paul Jones.
«Kuulda Veljo Tormist rääkimas oli erakordne kogemus. Regilaul köidab jäägitult. Seda laulda koos teiste seminaril osalejatega tähendas minu jaoks väga suurt emotsionaalset laengut. Kuidas hääled tasakaalustavad üksteist, kuidas teemat antakse käest kätte, regilaulu dünaamika, vokaali erinev kõla sõltuvalt laulu sisust, Veljo Tormise helikeel,» kirjeldas Jones vahetut elamust.