Kõrgkooli tulevik on õppemaksuvõlgade tõttu küsimärgi all

Eesti hotelli- ja turismikõrgkool. Foto: Tairo Lutter

Tallinnas erakõrgkoolina tegutseva Eesti hotelli- ja turismikõrgkooli (EHTE) õppetöö jätkamine sügisel on õppemaksuvõlgade tõttu küsimärgi all. Hetkel töötab kõrgkool säästurežiimil, piirates muuhulgas õppe läbiviimise aega. 

Hotelli- ja turismikõrgkooli rektori kohusetäitja Ain Hinsberg ütles Postimehele, et kõrgkool pole makseraskustes, kuid sellegipoolest tegeletakse hetkel säästurežiimil. «Sellel režiimil oleme selleks, et vältida makseraskuste tekkimist. Peame tegelema õppemaksuvõlgadega,» selgitas Hinsberg. EHTE õppemaksud on 1600-4000 eurot aastas.

Säästurežiim tähendab seda, et hetkel tehakse õppetöö ära olemasolevate vahendite piires. Hinsberg sõnas, et õppetöö, mis peaks toimuma mais ja juunis, tehakse juba märtsis ära. «Aprilli lõpus tuleb see hetk, mil omanik tegeleb võimalike lisavahendite leidmisega kui ka maa kuulamisega. Kui sealt midagi positiivset ei tule, siis tuleb lihtsalt aprilli lõpuks see otsus ära teha,» ütles Hinsberg. 

Kui juhtub halvim ehk kooli tegevus lõpetatakse, hakkab kõrgkool tegema koostööd teiste koolidega, et selgitada võimalusi, kuhu võiksid õppima minna 238 tudengist need, kellel on jäänud õpingute lõpuni veel aasta või kaks. 

Hinsbergi sõnul on garanteeritud, et see õppeaasta lõpetatakse ikka ära ning tudengid saavad kätte selle, mille eest maksnud on. «Nad ei maksa meile rohkem kui käesoleva õppeaasta eest, järgmise õppeaasta eest mingeid õppemakse ei ole, selles mõttes ei plaani me võlgu ka kellelegi jääda.»

Rektori kohusetäitja möönis, et antud olukord pole tekkinud üleöö, vaid viimase kolme õppeaasta jooksul. «Turusituatsioon on selline, et noori, kes oleks huvitatud sellisest haridusest, on lihtsalt vähem. Teiseks tuli riik turule tasuta kõrgharidusega. Kolmandaks, üldine majanduslik olukord nendes peredes, kust noored tulevad, pole nii roosiline, kui nad õppima tulles prognoosisid,» selgitas Hinsberg.

Sellegipoolest on uusi õpilasi igal aastal vastu võetud. «Oleme üritanud olla leidlikud- avanud kaugõppe ja inglisekeelse õppe. Oleme üritanud uusi asju turule tuua, et nende kaudu tavapärasest päevatasemeõppest tekkivat miinust kompenseerida. See on meid viimased paar aastat tegevusvõimelisena hoidnud.»

Sellest, kui palju õpilasi ja kui suures ulatuses õppemaksu maksmata on jätnud, Hinsberg Postimehele öelda ei soovinud. Ta lisas vaid, et võlgnevus on piisavalt suur selleks, et kõrgkoolil on põhjust murelikult vaadata, kas pärast õppetöö läbiviimist on ka ressurssi töötajatele palka maksta. 

Tema sõnul ei valda tudengeid hirm ega paanika. «Selgelt on inimesed murelikud, kuid siiani on mõistlikult suhtutud. Saavad aru, et kui nad ise ei ole korrektsed kliendid maksmise koha pealt olnud ja sellest on tekkinud selge miinus kuskile, siis pole väga põhjust pretensioone esitada,» rääkis rektori asetäitja.

Eesti hotelli- ja turismikõrgkooli juhataja Toomas Undusk kinnitas, et probleem on tekkinud õppemaksuvõlgade tõttu. Samas pole kõrgkooli sulgemine tema sõnul täiesti kindel. «Kui asjal on jumet, on võimalik leida investor,» kirjeldas ta napisõnaliselt, et mingid võimalused veel laual on. 

Kui kool otsustatakse sulgeda, on vaja õpilastele leida sarnane õppeasutus, millel on sarnased õppekavad, kuid Unduski sõnul on probleem see, et EHTE õppekavad on väga spetsiifilised. «Kindlasti midagi leiab, see sõltub eelkõige õpilastest endast ja kuhu nad on valmis minema,» rääkis juhataja 1. ja 2. kursuse õpilaste võimalustest.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Aire Koik ütles Postimehele, et mõned EHTE õppurid on ministeeriumi poole pöördunud seoses sellega, et kool informeeris neid majanduslikest raskustest ja plaanist minna lähiajal säästurežiimile, piirates muuhulgas õppe läbiviimise aega.  Haridusministeerium on saatnud EHTE-le järelepärimise, milles küsitakse, kuidas kavatseb kool tagada ümberkorralduse käigus õppetöö kvaliteedi. 

«Hetkel jääb arusaamatuks ka see, kas EHTE kavatseb õppetööga 2015/2016. õppeaastal jätkata või õppeasutuse sulgeda. Juhul, kui kooli pidaja võtab vastu otsuse tegevuse lõpetamiseks, tuleks otsus teha võimaikult varakult ja sellest osapooli teavitada,» kommenteeris Koik ning lisas, et see võimaldaks korraldada õppuritele kahe õppeaasta vahel võimalikult sujuv üleminek mõnda teise õppeasutusse ja sarnastele olemasolevatele õppekavadele. 

Erakooliseaduse kohaselt peab erakool teavitama tegevuse lõpetamisest õpilasi, lapsevanemaid, töötajaid ja Haridus- ja teadusministeeriumit vähemalt neli kuud ette. «Tegevuse lõpetamisel peab erakooli pidaja korraldama õpilastele võimaluse jätkata õpinguid mõnes muus õppeasutuses. Ministeerium on valmis õppureid sellises olukorras nõustama,» kinnitas Koik.