/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/09/07/428835t1hb6f0.jpg)
Esmaspäeval suri tuntud vabadusvõitleja ja Eesti riigiarhiivi spetsialist Arvo Pesti.
Suri tuntud vabadusvõitleja Arvo Pesti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvo Pesti oli sündinud 8. juulil 1956, lõpetanud Tallinna 10. keskkooli, Tartu ülikooli vene filoloogia ja Tallinna pedagoogikaülikooli infoteaduse erialal.
Pesti kuulus Enn Tarto ümber koondunud teisitimõtlejate seltskonda. KGB arreteeris ta 1983. aastal, mil ta töötas Tartu Tuletõrjeühingu pottsepana. Enne vangistamist ning ka vanglalaagris tutvus Pesti mitmete NSV Liidus tuntud põrandaaluse kirjastuse (samizdat) juhiga.
Pestit süüdistati «laimavate kirjutiste valmistamises ja levitamises NSV Liidu territooriumil ja välismaal», selgub Viktor Niitsoo raamatust «Vastupanu 1955-1985». Pesti end süüdi ei tunnistanud. Ülemkohus karistas Pestit viieaastase vabadusekaotusega range režiimiga vangilaagris koos sellele järgneva kaheks aastaks asumisele saatmisega. Samal kohtuprotsessil mõisteti süüdi ka Lagle Parekit, Heiki Ahonen ja Enn Tarto.
Pesti vabanes Mihhail Gorbatšovi algatatud poliitvangide vabastamise kampaania tulemusena 1986. aasta lõpul. Pärast vabanemist suvel 1987 hakkasid endised poliitvangid organiseerima Molotov-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti gruppi (MRP-AEG) ning teisi laulva revolutsiooni üritusi.
Aastatel 1993 kuni 1995 oli Pesti riigikogu ERSP fraktsiooni konsultant. Aastast 1995 töötas Pesti riigiarhiivis, hiljem rahvusarhiivis asedirektori ning teadus- ja publitseerimisosakonna spetsialistina.
Aastal 2000 andis president Lennart Meri talle Riigivapi neljanda klassi teenetemärgi.