:format(webp)/nginx/o/2015/02/18/3780167t1h99d6.jpg)
«Pealtnägija» seekordne saade rääkis loo 30-aastasest üksikemast Anzelast, kes sai detsembris ootamatult e-kirja kohtukutsega, milles teda süüdistati kelmuses ja relvastatud röövis. Tagantjärgi selgus, et tema ja veel 20 inimest olid justiitsbürokraatia näpuka ohvrid.
«Sel hetkel ma kohe mõtlesin oma väikse lapse peale. Et mis temast saab. Kes kasvatab...,» meenutas Anzela Pihlakas ja nentis, et kui selline asi juhtub, siis lastakse inimene kindlasti ka töölt lahti, vahendab ERR Uudised.
Tallinnas elav üksikema Anzela on lihtne inimene. Tagasihoidlik, töökas ja aus kodanik, kelle põhimõte on, et isegi siis ei lähe ta punase tulega üle tee, kui keegi ei näe. Ometi sai ta eelmise aasta detsembri hakul oma interneti postkasti kummalise e-kirja. Napi teate, et netis asuvas e-toimiku keskkonnas ootab teda kohtukutse, millele pääseb ligi vaid ID-kaardiga.
«Sai siis ostetud kalli raha eest ka ID-kaardi lugeja. Et pääseks siis oma süüdistusele lähedale,» meenutas naine. «Ja kui ma siis lõpuks selle avasin – see oli minu jaoks nagu šokk!»
Kui 6-aastase tütre ema e-toimiku läbi luges, haaras teda õud. Seal seisis must-valgel kirjas, et 30-aastane naine on toime pannud kelmuse ja relvastatud röövi.
Jutt oli nii konkreetne, et Anzela luges sealt sulaselgelt välja – talle on esitatud süüdistused kahes kuriteos ja nüüd ootab teda kohtuprotsess, mille järel ähvardab teda kinniminek, sest karistusmäärad nende kuritegude eest on ei rohkem ega vähem kui 2-10 aastat vangistust.
«Et külmavärinad, pisarad täies jõus, mis vähegi võimalik. Õnneks mul oli sõbranna kõrval, kes mind natukenegi lohutas ja kallistas,» mäletas Anzela.
Ühes pagariettevõttes müügiesindajana töötav naine vannub, et ei ole kunagi kelleltki midagi välja petnud ja veel vähem kedagi relvaga ähvardades röövinud. Oleks siis e-toimikus vähemalt kirjaski olnud, et kus ja millal ta süüdistuse järgi need kuriteod toime pani, aga ei olnud.
Oli lihtsalt kantseliitlik tekst: «Teid oodatakse istungile Harju Maakohtus, 5. detsembril kell 12.00. » Ehk samal päeval, kui e-mailile saabus kohtukutse.
See kõik oli nii kapitaalselt absurdne, et Anzelal kahtlustas, et see on lihtsalt mingi tehniline aps või eksitus ja tegi kogu e-toimiku protsessi läbi veel kolm korda. Anzela vaatas keskkonnas kõiki toimikuid, mis talle olid seal välja kirjutatud, vahistamismäärus, kohtumäärus jne.
Hetkeks kahtlustas ta, et järsku on see kellegi must huumor. Aga see oli välistatud, sest süüdistused olid kirjas riiklikus küberkeskkonnas, kuhu pääses ligi vaid ID-kaardi ja paroolidega ja mille kohta võib uudistestki lugeda.
E-toimik on 2005. aastal justiitsministeeriumi algatatud arendus, millest on loodetud revolutsiooni Eesti kohtupidamises. Täna töötab e-toimik virtuaalse kohtupidamise abimehena nii kodanikele kui kohtutöötajatele, mille kaudu saab näiteks esitada kuriteoteateid, jälgida kriminaalmenetluse käiku või pöörduda kohtutäituri poole
Naine suundus EMO-sse
Kogu see lugu mõjus naisele nii rusuvalt, et ta suundus päev pärast kohtukutse avamist haigla erakorralise meditsiini osakonda. Anzelal mõõdeti tavapärasest kõvasti kõrgem vererõhk ning ta saadeti apteeki rohtude järele. Tuttavad soovitasid naisel mõneks ajaks Tallinnast eemale sõbranna suvilasse põgeneda, et rahuneda ja nuputada, kuidas see kõik ikkagi juhtuda sai.
«Ise ma ei tulnud sel hetkel mitte ühegi asja peale, mul oli nagu elu kokku kukkumas. Aga inimesed, kes mul kõrval olid, hakkasid uurima, kas mul on ID-kaart ära kadunud, kõik vähegi võimalikud dokumendid. Ma ütlesin, et ei, need ei ole nagu kadunud,» kirjeldas Anzela. Ta arutas lähedastega kõik variandid läbi, et äkki on näiteks mõni tuttav seljataga teda kuritarvitanud ja teab tema andmeid, kuid välja ei mõelnud.
Kolm päeva pärast sündmuste algust läks Anzela esmakordselt politseisse, et hakata oma küsimustele vastuseid otsima. Esmalt pöördus ta Lasnamäe politseijaoskonda, kuid seal ei tehtud temaga pikka juttu ja saadeti Harju maakohtusse.
«Seal ma rääkisin siis ka naisterahvale oma toimiku ilusti ära, selle jutu. Ja ta vaatas mu toimikut, uuris ja ütles, et ei, see on väga puhas toimik, et tõesti keegi on teie kulul nalja teinud. Et te võite uurida seda asja,» rääkis Anzela.
Täpselt nädal pärast juhtunut, 12. detsembril läks nõutu naine uuesti politseisse. Nüüd proovis ta kätt kesklinna jaoskonnas, kus hakati temaga juhtunut põhjalikumalt uurima. Ning politsei sekkumine viis lõpuks ka lahenduseni.
«Möödusid veel paar päeva ja siis tuli kiri maili peale, et vabandavad. E-toimik vabandab. Koolituse käigus on läbi läinud õppematerjal,» ütles Anzela.
See kõik oligi eksitus. Noorest emast oli saanud kelm ja relvastatud röövel asjaolude väga õnnetu kokkulangemise tõttu. Ehk siis pea kaks nädalat - täpsemalt 12 päeva - praadimist ja müsteerium leidis lahenduse. Ja nagu selgus... Anzelani oli jõudnud riiklikust e-toimiku keskkonnast test-kohtukutse.
«Kust nad said minu andmed? Miks nad minu andmetega teevad koolitusi? Ei, nad ei tohiks seda teha. Et kust, miks? Tekkisid küsimused. Ja need on siiamaani õhus,» nentis Anzela.
On aeg nõuda vastuseid. «Pealtnägija» kohtus Registrite ja infosüsteemide keskuse direktori Mehis Sihvartiga, kelle vastutusalasse kuulub ka too sama e-toimiku keskkond. 5. detsembril ehk päeval, mil Anzela postkasti potsatas kohtukutse, õpetati e-toimiku keskkonna kasutamist kohtu istungisekretäridele.
Sihvart selgitas, et 2014. aastal vahetati välja kogu kohtute infosüsteem. Selle raames loodi ka vajalikud koolituskeskkonnad, testkeskkonnad, et saaks kontrollida andmete üle viimise korrektsust, ning õpetada kasutajatele uut funktsionaalsust.
«Ja selle sama koolituse jaoks siis sisuliselt valmistati ka ette lisaks andmeid. Need andmed valmistati ette avalike kohtuistungite andmete baasilt. Et seaduse järgi kohtuistungid on avalikud. Juhul, kui kohus ei ole otsustanud teistmoodi. Ja selle tõttu ka kasutati istungitel või ütleme nende testandmete ette valmistamisel võimalikult reaalelulisi andmeid. Et kasutajatel tekiks reaalne kogemus,» põhjendas Sihvart.
Seega põhjus, miks Anzela sellesse musta huumori rattasse sattus oli tema abielulahutus, mille mõne aasta eest kinnitas Harju maakohus. Seetõttu olidki tema andmed olemas ka avalikes kohtutoimikutes.
Registrite ja infosüsteemide keskuse kinnitusel oli isikute päris andmete kasutamine koolitusel hädavajalik, sest reaalsete andmete sarnaste testandmete loomine, mis toimiksid kõigis riigi infosüsteemides, on pea võimatu.
«See oli selgelt tehniline apsakas,» tunnistas Sihvart ja jätkas: «Et me tegelikult üritasime seda kõikvõimalikul moel vältida. Me eemaldasime kõigilt isikutelt e-maili aadressid. Aga tehnilise viperuse tõttu jäi tööle selline funktsionaalsus, mis saatis välja e-maili kasutaja eesti.ee kontole juhul, kui tal ei olnud mitte ühtegi e-maili aadressi.»
Nendele isikutele, kellel ei olnud määratud mitte ühtegi e-maili aadressi, läksid Sihvarti kinnitusel paraku tõesti välja e-maili teated isikukood@eesti.ee aadressidele.
Sellise kutse said tema sõnul 21 inimest.
Kuigi nn kohtukutsel oli ka all n-ö test ja emotikon, siis Anzela sõnul ei osanud ta sellisele asjale tähelepanu pöörata. «Kui ma näen ikka kohtukutse, paragrahvid ja asjad, siis on ju mõistus läinud. Ma ei vaata seda smaili. Mul ei ole naljatuju,» lausus ta.
Anzela leiab, et niimoodi ei tohiks Eesti riik oma inimestega käituda. «Kes selle kinni maksab? Kõik see minu ajakulu, minu sõitmine. Minu närvikulu, » lisas ta.
Tänu politseile oma eksitusest 12 päeva hiljem aru saanud Registrite ja infosüsteemide keskus kinnitab, et Anzela andmed testkeskonnast live-süsteemidesse kunagi ei jõudnudki ning ta ei pea kartma, et intsidendist kuhugi märk maha jääks. Naise toimik on karmidest süüdistustest täielikult puhas.
«Meie poolt loomulikult sügavad vabandused selle eest, et selline eksitav info välja liikus ning ma loodan, et see ei mõjunud väga fataalselt,» lausus Mehis Sihvart lõpetuseks.