Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Salaja üle piiri tulijad on asunud kasutama uut taktikat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vastas Eesti, seljataga jälitamas Vene piirivalvurid. Tõmmud mehed varatalvel üle Piusa jõe Eestisse tulemas.
Vastas Eesti, seljataga jälitamas Vene piirivalvurid. Tõmmud mehed varatalvel üle Piusa jõe Eestisse tulemas. Foto: PPA

Üle kontrolljoone Venemaalt ebaseaduslikult Eestisse tulijad on õhulossid siit hõlpsalt Põhjamaadesse pääseda maha matnud. Uueks punaseks jooneks on muutunud Piusa jõgi Eesti kagupiiril, millest üle saades end kohe võimudele loovutatakse.

«Eelmisel aastal märkasime, et taktika on tõesti uus. Nad tulevad üle piiri enam-vähem ühest kohast – Koidula piiripunkti ümbrusest Petseri linna vastas. Kohe kui nad piiri ületavad, ootavad nad meid ära,» kirjeldas Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm.

Seda, et umbes 10 000 elanikuga Petseri on ebaseaduslike piiriületajate viimane baaslaager, on piirivalvurid teadnud aastaid. Illegaalide ja «reisikorraldajate» elu teeb seal lihtsaks Nõukogude Liidu ajast pärinev teedevõrk, mis on küll läbi kaevatud, kuid viib ikkagi kontrolljoonele küllalt lähedale. Tavapärane meetod on peatada auto mõni kilomeeter enne Eesti piiri ja joosta üle piiri Petserist loodes asuva Koidula küla lähistel, juhindudes pimedas asulatuledest.

Paremini – näiteks GPS-seadmetega – varustatud smugeldajad kasutavad jälgede segamiseks ka teedevõrku Petserist edelasse jääva Helbi küla kandis. Need kaks paika ongi viimase paari aastaga muutunud Eesti kagupiiri tulipunktideks.

Tagasi üles