Tallinn pidas teisipäeval 12. visioonikonverentsi pealkirjaga «Haridus Tallinnas: püsiseis ja/või uued väljakutsed,» mis kaasas kooliuuendusest huvitatud õpetajaid, haridus- ja kasvatusteadlasi ning lapsevanemaid.
Fotod: Tallinn pidas hariduskonverentsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Ülikooli professori Rein Veidemanni ettekande sõnum oli, et hea kool on rahvusliku eliidi taimelava. Sellest lähtus ka Tallinna visiooninõukoda ja seejärel linnavolikogu oma ettepanekus asutada Tallinnasse esimene riigigümnaasium kui Collegium Estonicum.
«Idee ulatub mõne aasta taha ja selle tausta kuulub hariduselu palavikuline reformimine, koolivõrgu kokkutõmbamine ja ümberseadistamine,» selgitas Veidemann ettepaneku lähtepunkti. «Uurijad näitavad, et kalduvus kärpida humanitaar- ja kunstiainete mahtu, mõeldes üksnes majanduslikule edule, toodab nn. kasutute masinate põlvkondi, mitte kodanikke, kes suudavad ise mõelda, analüüsida traditsioone ja mõista teise inimese kannatuste ja saavutuste tähtsust.»
Uue kooli asutamise toetuseks võttis jõuliselt sõna Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, kelle hinnangul on heale koolile Tallinnas nii ruumi kui ka nõudlust. Oma sõnul on ta ka valmis kandideerima loodava kooli juhi kohale. Agur juhtis visioonikonverentsil teadlaste, koolijuhtide ja õpilaste arutelu hea kooli üle laiemalt ning sealhulgas ajakohase riigigümnaasiumi vajalikkuse üle.
Konverentsil kõnelnud Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mati Hint nentis: «Collegium Estonicum on väga hea mõte, kuid selle teostamine ei tohi anda ettekäänet piirdudagi ühe niisugusega ja tõrjuda järgmisi põhjendusega, et üks selline kool sai juba tehtud.»
Hariduskonverentsil kõnelesid hariduse teemadel SA Loov Põlvkond juht Artur Taevere, pedagoogid Izabella Riitsaar, Tiia Penjam, Vallo Reimaa, Martin Saar, Toomas Kruusimägi, TLÜ emeriitprofessorid Viive-Riina Ruus ja Mati Hint, sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid ning TLÜ õppejõud Linnar Priimägi.