Eile esitleti Tallinnas Eesti Teatriliidu majas kaheköitelise kollektiivse monograafia «Eesti sõnateater 1965–1985» esimest köidet «Teatriprotsess: taustad, ilmingud, peegeldused. Lavastajaportreed».
Intrigeeriv teatriperiood sai raamatusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avaköites käsitletakse teatrisüsteemi ja teatrielu, teatriprotsessi – rõhuasetusega teatrikeele uuenemisel –, teatrite mängukava, stsenograafia arengut ning teatrimõtet ja -kriitikat. Samuti on sinna koondatud 17 lavastaja loomingulised portreed. 750 lehekülje raamatu peatoimetaja on Piret Kruuspere (pildil vasakul), üks toimetuskolleegiumi liikmetest oli teatriteadlane Lea Tormis (pildil paremal). Viimane tunnistas eilsel esitlusel, et teda huvitaks antud perioodi analüüsida mentaliteediajaloo seisukohast, et enne sellist lähenemist tuli valmis teha raamat, mis näitaks, mis üldse teatris toimus, mida mängiti ja kes mängis.