E-riigi Akadeemia kutsub e-hääletamisel järgima kolme turvapõhimõtet

Foto: SCANPIX

E-riigi Akadeemia kutsub riigikogu valimistel e-hääletamise kasuks otsustavaid inimesi hääletama kõrvaliste pilkude eest varjatult, andma elektroonilise hääle ise ja kasutama arvutit, mille turvalisust valija usaldab.

E-riigi Akadeemia e-demokraatia valdkonna eksperdi Liia Hänni sõnul on e-hääletamine vaid üks mitmest hääletamisviisist, mis Eestis on kasutusel, ning iga valija saab ise valida, kas minna valimisjaoskonda või anda oma hääl eelvalimiste ajal arvutit kasutades. «Kodanike maksimaalne osalus valimistel on väga oluline, et anda teada, mis suunas riigi areng peaks toimuma,» märkis ta akadeemia teatel.

Nii eel- kui e-hääletamine algab neljapäeval ja kestab 25. veebruari õhtuni. Hänni sõnul on vabariigi valimiskomisjon e-hääletamise tehnilist lahendust ja korraldust pidevalt täiendanud, et tagada selle turvalisus. Samas on turvaliseks e-hääletamiseks tema sõnul oluline ka valija enda käitumine.

Hänni märkis, et esiteks peaks hääle andmine toimuma võimalikult privaatses olukorras ja kõrvaliste pilkude eest varjatult. «Füüsilise valimiskabiini asemel saab iga valija enda ümber luua mõttelise «valimiskabiini», kus keegi kõrvaline isik ei saa hääletamistoimingut jälgida, veel vähem seda mõjutada,» ütles ta.

Teiseks peab iga e-hääletaja tema sõnul hääletama ise ja mitte andma oma digitaalset identiteeti valiku tegemiseks üle kellelegi teisele. «Kui inimene ise ei ole võimeline hääletama, on teda lubatud abistada sarnaselt pabersedeliga hääletamisel,» selgitas Hänni.

Kolmandaks tuleb e-hääletamisel kasutada tema sõnul arvutit, mille turvalisust valija usaldab. Lisaks saab valija kontrollida, kas antud e-hääl on tema tahte kohaselt e-hääletamise süsteemile edastatud.

Samuti on valijal võimalik elektrooniliselt antud häält muuta, hääletades kas uuesti elektrooniliselt või minnes eelhääletamise ajal valimisjaoskonda sedeliga hääletama. Kui elektrooniliselt hääletanu muudab oma häält valimisjaoskonnas, siis läheb arvesse seal antud paberhääl.

Eestis on elektrooniliselt hääletada saanud alates 2005. aastast. Kui toonastel kohalikel valimistel hääletas elektrooniliselt iga 50., siis mullustel Euroopa Parlamendi valimistel juba iga kolmas hääletaja. Riigikogu valimised toimuvad Eestis 1. märtsil.