:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2015/02/16/3772579t1h430f.jpg)
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ütles, et vanglapõgenik Anna-Maria Galojan (32) võib küll pöörduda Strasbourgis paikneva Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIÕK) poole, kuid edu talle seal ei ennusta.
Maruste: Galojanil poleks inimõiguste kohtus lootust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastatel 1998–2010 Eestist nimetatud kohtunikuna EIÕKs töötanud Maruste ütles, et väljasaadetav võib seal oma väljasaatmise teoreetiliselt vaidlustada.
«Kuid see omab mingit eduvõimalust siis, kui on ohus tema elu või teda võidakse piinata, ebainimlikult ja alandavalt kohelda või karistada või on selles riigis teadaolevalt võimalik õigusriikluse räige eiramine. Ükski neist põhjustest ei tule Eesti puhul kõne alla,» selgitas ta.
Välisministeerium täpsustas, et inimõiguste kohtusse kaebuse esitamise alused ja nõuded on kõikides riikides ühesugused. Kaebuse esitamine ja menetlusse võtmine Strasbourgis ei peata automaatselt riigisisese kohtu otsuse jõustumist. EIÕK võib taotluse alusel või omaalgatuslikult kohaldada esmaseid õiguskaitsevahendeid kohtureegli nr 39 alusel.
Kohus rakendab esialgset õiguskaitset ainult väga konkreetsetel tingimustel, nimelt siis, kui on konventsiooni tõsise rikkumise oht. Suur osa esialgse õiguskaitse taotlustest ei ole asjakohased ning neid ei rahuldata.
«Galojani Eestisse jõudmine sõltub Suurbritanniast ning Eesti on valmis vastava teavituse saabumisel kohe äratoomise korraldama ning vangla kinnipeetava vastu võtma,» ütles justiitsministeeriumi pressinõunik reedel.
Ühendkuningriigi kõrgem kohus otsustas Galojani viimast palvet mitte arvesse võtta, teatas jaanuari lõpus Briti kohtuameti pressiesindaja.
Galojan kaebas enda Eestile loovutamise otsuse edasi kaks korda. Esimesel korral oli ettekäändeks tervis, teisel puhul avalik huvi. Kui ta oleks suutnud tõestada, et tema juhtum on ühiskondlikult tähtis, oleks tal veel jäänud võimalus Londonisse kauemaks jääda.
Harju maakohus karistas Galojani ühe aasta ja kümne kuu pikkuse vangistusega, millest ta peab vanglas ära kandma viis kuud. Lisaks tuleb tal maksta tsiviilhagi katteks 47 956,29 eurot ning MTÜ Eesti Euroopa Liikumine kasuks viivised summas 17 658,17 eurot.
MTÜ Eesti Euroopa Liikumine eksjuht Galojan mõisteti 2011. aastal süüdi ligi 60 000 euro omastamises ja võltsitud dokumendi kasutamises.