Eesti Põhiseaduse Assambleesse kuulunud Liia Hänni sõnul tuleks poliitikutel hoiduda põhiseadusesse päevapoliitika toomisest, milleks on tema hinnangul ka Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ettepanek lisada sinna eelarvetasakaalu nõue.
Hänni: päevapoliitikat ei tohiks põhiseadusesse lubada
Hänni sõnul valitses põhiseaduse tegemisel arusaam, et riigielu õiguslik vundament ei tohi olla liiga jäik, vaid peab jätma võimaluse demokraatlikul teel otsustada ühiskonna ees seisvate valikute üle. Tema sõnul pidas Põhiseaduse Assamblee eriti ohtlikuks päevapoliitika tungimist põhiseadusesse ning assamblee liikmed andsid selle vältimiseks ka vande, kus lubasid üle assamblee läve astudes seljataha jätta eelneva päeva poliitika, seista üksi oma südametunnistuse ees ja püüda olla ajaloo väärilised.
Hänni avaldas kahetsust, et kunagisel assamblee liikmel, IRLi esimehel Mart Laaril on see tõotus ununenud. «Ka teistel põhiseaduse muutmise algatajatel tasuks endalt küsida – kas ma muudatusettepanekule alla kirjutades pidasin nõu oma südametunnistusega või asendas seda parteiline suunis? Tõde võib olla valus,» ütles Hänni BNSile.
IRLi eestseisus tegi eelmisel nädalal ettepaneku lisada põhiseadusse põhimõte, mille kohaselt peab üldvalitsuse eelarve olema tasakaalus ilma laenutuludeta. Eelarvetasakaalu tagamise korra ja reeglid majanduse tsüklilisuse arvestamiseks peaks riigikogu sätestama seadusega.
«Sisemajanduse kogutulu järsul vähenemisel seadusega ettenähtud ulatuses võib riigieelarve jääda puudujääki, mis ei tohi olla suurem kui kolm protsenti sama eelarve mahust. Struktuurses puudujäägis eelarve tuleb viia tasakaalu kolme aasta jooksul. Neid nõuded ei pea järgima sõjaseisukorra, erakorralise olukorra või loodusõnnetusest tingitud eriolukorra ajal,» märkis partei ettepanekus.
IRL soovib põhiseaduse muudatuse riigikogu menetlusse anda juba sel kuul, et parlament saaks selle vastu võtta enne uusi valimisi tuleva aasta märtsis. Lõpliku heakskiidu peaks muudatusele andma riigikogu järgmine koosseis.
Parlamendi menetlusse on viimastel kuudel jõudnud veel kaks põhiseadust muutvat eelnõu, millest üks kohustab igaüht hoidma eesti ja teiste rahvaste kultuuripärandit ning teine korraldab ümber valimiste toimumisajad.