Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Pealinna koolieelikud hindasid katseid lihtsaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Meribel Sinikalda
Copy
Artikli foto
Foto: Elmo Riig

Sel nädalavahetusel toimusid mitmetes pealinna koolides 1. klasside vastuvõtukatsed. Postimees käis uurimas, mida lastelt küsiti ning kuidas asjaosalised ise katseid hindasid.

Tallinna 21. Kooli inglise keele süvaõpetusega 1. klassi katsetele oodati täna kõik huvilisi, kelle elukohaks on Tallinn. Õppealajuhataja Valentina Taliaru sõnul käis eile ja täna katsetel ligi 400 last. Katsed viiakse läbi rühmatööna kahes osas, mis koosnevad praktilistest ülesannetest ja vestlustest.

Esimeses, 45-minutilises osas on lastega klassiõpetaja, kes hindab nende lugemisoskust, arusaamsist, arvutamisoskust ja loogikat. Natukene pannakse proovile ka laste kuulmis- ja nägemismälu. Pärast 15-minutilist pausi osalevad lapsed inglise keele tunnis, kus õpetaja õpetab neile inglisekeelseid väljendeid ja sõnu. «Me ei eelda, et neil on mingi ettevalmistus. Õpetame neile kõike ise ning tunni lõpuosas tagasisidestab laps õpetajale, kui palju jäi meelde,» selgitas õppealajuhataja. 

Ta kirjeldas, et lapsed suhtuvad katsetesse erinevalt- mõni on julge, teine arglikum ja tahab emaga koos klassi minna. Mõni aga hakkab nutma või läheb paanikasse.

«Kõik sõltub päevast, lapse meeleolust, kuidas tal see kontakt seal klassis tekib, kui julge või aktiivne ta on. Laps võib kõike teada, aga lihtsalt ei räägi. Seega, kui laps saabki vähe punkte, võib ta tegelikult olla väga andekas. Ühe katse järgi ei saa lapsi lahterdada,» kirjeldas Taliaru. 

Tiina Aavik tõi oma katsetele 6-aastase tütre Mirta. «Ta proovib erinevatesse koolidesse, kuigi olen päri ka piirkonnakooliga. Tulime siia, et lapsel oleks valikuvõimalus,» sõnas Aavik. Ta ütles, et Mirta käib eelkoolis alates septembrist kuni aprillini. 

Ema oli kindel, et last ei ole mõtet katsetega ületraumeerida. «Kõik käib läbi mängu! Mirtal olid katsed ka eile ja kaks päeva tagasi, ta on alati välja tulnud rõõmsameelsena ja tundub, et on läinud hästi. Minu jaoks see juba ongi pool võitu,» kirjeldas Aavik. 

Mirta kinnitas ema sõnu. «Katsed ei olnud üldse keerulised. Eile oli arvutusülesanne selline, et radiaatori peal olid kolme lapse mütsid ja sokid. Pidi arvutama, mitu eset seal oli. Ma ei olnud seda õppinud, aga see tundus kerge,» kirjeldas Mirta ja lisas, et pole veel otsustanud, millises koolis talle kõige rohkem õppida meeldiks.

Sisseastumiskatsed toimusid ka Tallinna Inglise Kolledžis, kuhu ühele kohale konkureerib 8,6 last. «Meie kooli kohta tavapärane konkurents. Me ei testi õpilasi äraõpetatud etteütluste kirjutamisel või dressuuri järgi või kui palju nad oskavad peast arvutada. Me vaatame läbi koostöölise tegevuse nende arengut, sotsiaalseid oskusi, valmidust kooli jaoks,» selgitas Postimehele kooli direktor Toomas Kruusimägi ning lisas, et ei eelda lastelt lisategevusi ega lisaõpinguid lisaks lasteaiale või eelkoolile.

Katsed kestavad maksimaalselt 60 minutit ja koosnevad kahest osast. Esimene osa kestab 30 minutit, teine osa on vestlus, mida lapsevanem saab passiivse osalejana tagapingis vaadata ja kuulata.

Kruusimägi tunnistas, et on ette tulnud ka seda, et laps nuttes klassist lahkub. Tema sõnul algab kõik kodust ning nii võib juhtuda, kui lapsevanemad last ei kuula ning ei vestle temaga. «Õnneks pole sel aastal olnud palju juhtumeid, kus laps ei taha kooli minna, kuid lapsevanem väga tahab,» ütles direktor.

Ta on kindel, et last ei ole mõtet sundida, sest midagi head sealt ei tule. «Kuulake last ja arutake. Küll kõik läheb paika, kui õige aeg on,» andis diretkor soovituse. 

Bianka Kahn, kelle tütar samuti Inglise Kolledžisse katsetele tuli, ütles, et tütar käis katsetel ka Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Sinna kandideerib tema sõnul 16 last ühele kohale. «Valisime need koolid põhimõtteliselt maine jälgi, aga Inglise Kolledžis käis mu vanem poeg,» kirjeldas Kahn, mille põhjal otsus langetati. Tütre Elizabethiga erilisi ettevalmistusi ei tehtud, praegu käib ta vaid eelkoolis, kus õpitakse lugema, kirjutama ja loogika ülesandeid lahendama. 

Katseid Tallinna Inglise Kolledžis hindas ta positiivseks. «Nägin lapse pealt, et ta oli hästi enesekindel ja tal läks hästi. Nad vaatavad seal lapse jutustamis- ja loogikaoskust. Samuti küpsust.» Tütar Elizabeth lisas, et ülesanded olid lihtsad ja vestluses polnud ka mitte midagi keerulist. 

Tagasi üles