Kui palju raha peaks kulka saama?

Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi mitmed poliitikud on kinnitanud, et kultuurkapitali rahastamise aluseid ei muudeta, mõjutab rahandusministeeriumi uus seaduseelnõu ometi kulka kaudu kultuurile jagatavate summade suurust.

Praegu saab kultuurkapital 3,5% kogu alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning 46% hasartmängumaksust. See moodustab ka lõviosa asutuse tänavusest 451 miljoni kroonisest eelarvest. Kui täpsem olla, siis vaid kümmekond miljonit krooni on seal muudest allikatest pärit summasid.

Kultuurkapitali tegevjuht Raul Altmäe selgitab, et eelarvet tehes prognoositi, et viis miljonit krooni tuleb annetustest ja pärandustest ning teist sama palju kulka omanduses oleva vara paigutusest.

Üks kultuurkapitali eripärasid on see, et eelarve täitumine on nagu õnneloos. See tuleneb protsendimängust.

Juhtub olema hea aasta, siis laekub rohkem, kui kultuuriministeerium nende eelarvereale on kirjutanud. Kui majanduses on surutis nagu praegu, siis peegeldub see aasta lõpuks ka kulka rahakotis.

Kuhu liigub raha?

Nii selgitabki Raul Altmäe, et kui aasta alguses kavandati alkoholi- ja tubakarahast kultuuriinimestele pisut enam kui 149 miljoni kroonist rahasummat, siis hetkeprognoosid pakuvad selleks 141 miljonit krooni.

Sama on hasartmängumaksuga. Loodetud 291 miljonist kroonist võib kultuurkapital praegu arvestada heal juhul 241 miljoniga.

Seega võime praegu rääkida sellest, et tänavu on kulkal kasutada ligikaudu 60 miljonit krooni vähem kui aasta alguses loodeti.

«Kultuurkapital jagab ainult eelarvesse laekunud vahendeid ehk iga kvartali jagamise alguses kinnitab kultuurkapitali nõukogu oma koosolekul jagamiseks mineva summa eelmise kvartali tegelike laekumiste baasil,» selgitab Raul Altmäe.

Rahandusministeeriumi sea­duseelnõu kavandit, mis puudutab muu hulgas hasartmängumaksu raha jaotamist ja mis jätaks praeguste arvestuste kohaselt kulka sihtkapitalidele 26 miljonit krooni vähem jagamiseks, Altmäe kommenteerida ei soovi.

Ta ütleb vaid, et kuna seadusemuudatuse ettepanekud laekusid kultuuriministeeriumile, siis nemad selgitavad.

Rahandusministeeriumi ettepanek hasartmänguseaduse muutmiseks puudutab mitmeid uusi hasartmänguliike, muudetakse mänguautomaatide maksustamise süsteemi ja ka mängurluse maksustamisest laekuvate summade jaotust. Eriti just viimane puudutab otseselt kultuurkapitali.

Rahandusministeeriumi seletuskiri väidab, et senist hasartmängumaksust laekunud summade jaotust muudetakse selgemaks. Kurioosseima näitena tuuakse esile Eesti Kunstimuuseumi rahastamist, milles seni on kasutatud skeemi 75 protsenti 63 protsendist, mis omakorda tuleb 46 protsendist.

See tähendab, et 46 protsenti hasartmängumaksu summast eraldatakse kultuurkapitalile. Sellest 63 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele. Ehitiste summast omakorda 75% kuulub praeguse seaduse järgi Kumu ehitamiseks võetud kohustuste täitmiseks ehk laenude tasumiseks.

Uue seaduse projekti kohaselt hakkab kultuurkapital saama hasartmängumaksust sihtkapitalides jaotamiseks 12%. Varem jäi kulkale nendeks jaotusteks 17% hasartmängu rahast.

Rahandusministeerium osutab sõna-sõnalt, et lähtudes kultuuriministeeriumi ettepanekust, eraldati täiendav summa (4% laekumistest) Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele.

Kokkuvõttes hakkaks kultuurivaldkond saama poole kõigist hasartmängumaksu laekumistest ehk rohkem kui varem.

Veel on selle raha jaotamisel saajate rollis siseministeerium, regionaalministeerium, olümpiakomitee, Punane Rist jt. Jõustuma peaks uus seadus kõigi oma muudatustega 2009. aasta 1. jaanuaril, kuid mänguautomaatide maksumäär tõuseks 7000 kroonilt 10 000 kroonile alles 2010. aastal.

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt tooks see riigieelarvesse 210 miljonit lisakrooni.

Seega on tõesti nõnda, et uute reeglite kohaselt peaks tulema kulka eraldiste eelarve 2009. aastal väiksem kui tänavu, kasvades alles aasta hiljem.

Sellist seadust ei tule

Eile kultuuriministeeriumis toimunud pressiteavitusel lükkas minister Laine Jänes kindla sõnaga ümber oletused, et tema alluvusest on läinud liikvele mõte vähendada kulkale hasartmängumaksust laekuvat summat.

Veelgi enam, kultuuriministeerium saatis eile rahandusekolleegidele ametliku teate, et nad ei kooskõlasta seaduseelnõu. Põhjuseks erimeelsused raha jaotamise proportsioonis.

Kirjast ilmneb, et juba juunis pakkus kultuuriministeerium rahandusministeeriumile välja idee, et kultuurkapital võiks saada 49% hasartmängumaksust ja lisanduda võiks veel kuueprotsendiline osa laulupidude pidamise kulude katteks, mille saab otse oma eelarvesse kultuuriministeerium.

Et soovitud 55 protsendist oli kooskõlastusringile saadetud seaduseelnõus saanud 50 ja ühtlasi tekkinud olukord, kus võinuks märgatavalt kahaneda kultuurkapitali alajaotuste eraldised kultuurile, oli ministri sõnul talle täielik üllatus.

Laine Jänes põikles kõrvale otsesest vastusest küsimusele, kas rahandusministeerium on asunud teostama kultuuripoliitikat, kui kõigutab kultuurkapitali rahastamise aluseid.

Kultuurilehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand märkis aga kogu pressiseltskonna ees, et kultuuriüldsusele juba praegu tehtud kahju on korvamatu.

KULKA Eelarve

Sel aastal on kulkal kasutada ligikaudu 60 miljonit krooni vähem kui aasta alguses loodeti.
Kultuurkapitali vara moodustumine
• Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 3,5%. Aasta alguses arvestatud enam kui 149 miljoni krooni asemel lubab hetkeprognoos 141 miljoni krooni suurust laekumist.
• Hasartmängumaksust 46%. Plaanitud 291 miljoni krooni asemel võib praegu arvestada 241 miljoni krooniga.
• Ülejäänud raha saadakse vara paigutustest, majandustegevusest, annetustest ja pärandustest.