Oleme lähtunud populismi järgmisest mõistest:
Populistlik on lubadus, mis rahva tahtele viidates või rahva nimel rääkides eirab olemasolevat poliitilist-majanduslikku süsteemi, väärtusi ja võimalusi. Samuti võib populistlikuks pidada retoorikat, mis rõhutab ühiskondlikku konflikti, püüdes näidata inimesi ühtse grupina («meie») ja vastandades neid nn anti-grupile («nemad»).
Populism ei seostu mingi kindla poliitilise ideoloogiaga. Populistid ja populistlikud lubadused võivad olla nii kui vasak- kui parempoolsed, nii liberaalsed kui konservatiivsed, samuti tsentristlikud. Populism võib avalduda mitmel moel, näiteks:
- «voorusliku rahva» ja «kurja võimu» vastandamine ehk vertikaalne vastandamine ja horisontaalne vastandamine, mille järgi «vaenlane» ei ole rahvast «kõrgemal» (eliit), vaid rahva sees (nt mingi vähemusrühm);
- ilmselgelt ebarealistlikud rahalised lubadused;
- ülelihtsustatud väited/lubadused, väga lihtsate lahenduste pakkumine keerulistele poliitilistele probleemidele;
- emotsionaalsed üleskutsed ja loosungid, mille sisu jääb ebaselgeks;
- kriisinarratiivi rõhutamine: populistlik retoorika põhineb tihti eeldusel, et ühiskonnas/poliitilises süsteemis on kriis ning vaja on kiireid muudatusi.
Populismi analüüsimise metoodikad tuginevad valdavalt paarile-kolmele populismi tunnusele, nagu a) rahva nimel rääkimine / rahva tahtele viitamine; b) eliidivastasus (vertikaalne vastandumine), c) mõnele konkreetsele inimrühmale vastandumine (horisontaalne vastandumine). Populismi mõõtmise levinuim meetod on kontentanalüüs, millega tuvastatakse populismile omaseid tunnuseid näiteks erakondade programmidest, valimisplatvormidest, parteide väljaannetest ja poliitikute sõnavõttudest.
See analüüs on sündinud valimiste-eelse aktiivse avaliku arutelu kontekstis ning selle eesmärk pole niivõrd akadeemilise hinnangu andmine, kuivõrd soov populismi kui nähtust valimiskampaanias märgata ja valija jaoks lahti seletada. Poliitikute ja erakondade väljakäidud lubadused ei juhindu tihtipeale sellest, mida tuleks tegelikult teha, vaid hoopis soovist öelda midagi sellist, mida inimesed kuulda tahavad, hoolimata lubaduse teostatavusest või mõistlikkusest. Lubadused, mis on ajendatud vaid eesmärgist püüda valijate hääli, mitte aga riigi ja rahva eluolu tegelikult parandada, võivad aga demokraatiale laastavalt mõjuda, kuna need summutavad mõistlikku debatti. Kuna sellistel alustel tehtud ning sellist mõju avaldavate lubaduste ja loosungite sisu võib olla väga erinev, ei püüdnud me mõõta populismi ühe või kahe tunnuse avaldumist, vaid hõlmata erinevaid populismi avaldumisvorme mitmekülgsemalt – mitte üksnes rahval nimel rääkimine või kellelegi vastandumine, vaid ka näiteks ülelihtsustatud lahendused, rahaliselt ebarealistlikud lubadused ja emotsionaalsed üleskutsed, mille sisu jääb ebaselgeks.