/nginx/o/2015/01/20/3695545t1h0131.jpg)
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna riigikogus välispoliitika arutelul, et Eesti peab targalt kasvatama välispoliitilist aktiivsust ning ohud piiridel ei tohi muutuda Eesti arengupiduriks.
Mihkelson: ohud meie piiridel ei tohi muutuda Eesti arengupiduriks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vaba maailma piiririigina tuleb Eestil võimalikult kiiresti harjuda uue normaalsusega,» ütles Mihkelson.
Mihkelsoni hinnangul on Eesti välispoliitika suurimaks väljakutseks ühitada julgeoleku tagamine kasvavalt ebasõbralikus naabruses Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime ja soodsa investeerimiskliima hoidmise ning tugevdamisega.
«Vaatamata kõigile kasvanud ohtudele pole Eesti julgeolek olnud kunagi nii hästi kaitstud kui täna. Vabas maailmas lihtsalt pole NATO näol paremat ja töötavamat kindlustuspoliisi ühe demokraatliku väikeriigi kaitseks,» ütles Mihkelson.
Mihkelsoni sõnul on Venemaa agressioon Ukrainas võimaldanud ka senisest sisulisemat julgeolekudebatti näiteks NATO-sse mittekuuluvate Soome ja Rootsiga.
«Eestile on oluline, et rahu hinnaks Ukrainas poleks viimase lõhestamine või veelgi halvem – vaba Ukraina häving. Seepärast saab Venemaa agressiivse välispoliitika ohjeldamiseks rakendatud sanktsioone lõdvendada üksnes siis, kui Moskvas tajutakse kavatsetu tupiklikkust,» ütles Mihkelson ning lisas, et sanktsioonide lõdvendamine näib lähiaegadel peaaegu võimatuna.
Lisaks julgeolekuküsimustele on Riigikogu väliskomisjon viimastel aastatel keskendunud veel Aasia strateegiale, Balti-Põhjala julgeolekukeskkonna analüüsile, Eesti välisesinduste võrgustikule ning Eesti-Vene piirilepinguga seonduvale.