Eesti on musklis hernes, USA arbuus, Venemaa tige apelsin ehk mida räägib peaminister koolilastele?

Parteisõdur Kalle Palling seltsiks kaasas, astus peaminister Taavi Rõivas täna Rapla ühisgümnaasiumis koolilaste ette. Rõivas meenutas ajalugu, kiitis euroliitu, kuid ühtäkki tulid herned, ploomid, apelsinid ja arbuus.

Kella üheksane tund pole veel alanud, kui Raplamaal kandideerivad Rõivas ja Palling koolimajja jõuavad. Kiired põiked paari klassiruumi, «tere» õpetajate tuppa ning Rõivase juhatatav ühiskonnaõpetuse tund gümnasistidele võib alata.

Direktor Imbi Kalberg tunnistab Rõivast sisse juhatades, et on ärevil: «Hommikul tulin kooli ja mõtlesin, et mees nagu iga teine. Siis tekkis ärevus – turvamehed on koolis, tuleb vaadata, kuhu astuda,» naljatab koolijuht. «Täna on tõesti eriline päev, sest Eesti riigi kõige tähtsam mees on meie koolis.»

Klassi ees istuv peaminister on meelitatud, aga parandab, et on «kõige tähtsam mees peale presidenti». «Jah, aga kõige tähtsam valitsuse mees,» kiidab Kalberg.

«Ka on siin meie maakonnamees ja riigikogu liige Kalle Palling,» tutvustab koolijuht. Palling lehvitab lastele.

«Kas teate, kes on rohelised mehikesed?»

«Tahan teid kaasa mõtlema panna, et siis, kui teie olete nii vanad kui mina, siis oleks ka Eesti heades kätes ja otsused, mis tehakse, viiksid Eestit õiges suunas,» alustab Rõivas. Jutt on sorav ja hoogne, eelmine õhtu esines Rõivas Kohila koolis.

Ta jutustab pikemalt ajaloost, Esimesest maailmasõjast ja iseseisvumisest. Seejärel rõõmustab, et täna on Eesti korralikuks riigiks arenenud ja kuulub Euroopa Liitu.

Kui Rõivas noor oli, siis pidi näiteks kaks nädalat viisajärjekorras ootama, et Soome «imedemaale» minna. Raha muidugi midagi osta ei olnud, ütleb peaminister. Lapsed naeravad. «Teate ikka, mis on viisa? Kui te väga eksootilistes kohtades käite, siis võib-olla taotlete.»

Lisaks kuulub Eesti NATOsse. Rõivas küsib lastelt, kas nad teavad, kes on rohelised mehikesed ja jutustab, kuidas ta tippkohtumisel Merkelile, Hollandele, Obamale ja Cameronile rääkis, kuidas Eesti on kunagi tulnud välja sarnasest olukorrast, nagu on praegu Ukrainas.

Eesti on musklis hernes, USA arbuus, Venemaa tige apelsin 

«Me ei mõtle liiga tihti sellest, et määravaks sai see, kas Eesti poliitikud ja kaitseväelased on piisavalt otsustusvõimelised vastu astuma ja teavad, mida teha, kui tuleb roheline mehike. Kas me täna oleme kindlameelsed oma võimalikele agressoritele vastu astuma? Mina ütlen, et peab olema.»

Siis hakkab Rõivas rääkima, mida NATOsse kuulumine tähendab. Mitte läbi lillede, vaid läbi viljade.    

«Eesti on hernetera kaardil, Eesti kõrval on Läti ja Leedu – ka herneterad. Natuke väiksemad herneterad, kuigi nad on rahvaarvult suuremad, siis riigikaitsesse investeerimine on neil natuke isegi väiksem kui Eestil. Soome, Rootsi ja Taani on maasikad või ploomid. Poola on väiksemat sorti pirn ja Venemaa suuremat sorti õun või apelsin. Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia on ka pigem õuna ja apelsini ja mango kategooriasse. Siis on suur arbuus ehk Ameerika Ühendriigid. Kui te mõtlete, et see hernetera elab natuke tigeda apelsini kõrval, kes just ründas oma teist naabrit pähklit, siis see hernetera peab ise musklis olema, aga suhteliselt hea mõte on tal arbuusiga hästi läbi saada. Olete nõus?»

Nii kõlab riigikaitseõpetus Taavi Rõivase moodi. Lapsed naeravad. «Ma ei taha seda teemat naeruvääristada, aga oluline on, et te tunnetaksite neid suuruseid,» ütleb õpetaja Rõivas.

Ta lisab, et NATO tähendabki seda, et «arbuus ja teised köögiviljad ütlevad koos, et kui kellegagi tüli noritakse, olgu see või hernetera, siis üks kõigi ja kõik ühe eest».

Rõivas käsib minna valima, Palling kaitseväkke

Üks õpetaja küsib, mida peaminister rahvalt ise ootab. «Kõige esimene asi on see, et kõik, ka noored, peavad tundma huvi, mis ühiskonnas toimub. Kõige nõmedam asi, mis ma olen teievanustelt kuulnud on see, et poliitika ei ole minu teema,» ütleb Rõivas ja täpsustab siis kiiresti, et Rapla gümnasistide seas kindlasti selliseid õpilasi ei ole.

Ta ärgitab valima minema. «Ma kindlasti ei ütle teile, kelle poolt te peaksite valima, see oleks koolis kohatu, aga peaministrina ja kodanikuna ma ütlen, et te peate valima minema. Kui me tahame, et meil läheb tulevikus hästi, et Eesti on kindlalt kaitstud, et meil majanduslikult läheb hästi, siis valimaminek on tähtis.»

Teine asi, mida Rõivas ootab, on see, et noored kaitseväkke läheksid.

«Kalle (Palling – toim), kus sina teenisid? Tapal? Sa olid vist suurtükimees? Kas soovitad noortele ka minna?» toob Rõivas erakonnakaaslase ka vestlusesse. «Ma läheks ise ka tagasi,» vastab too.

Nüüd on aeg küsimusteks. Üks õpetaja küsib, mis saab haridussüsteemist, mida ministrid pidevalt ümber korraldavad. «Meil praegu külas olev kasvatusteaduste professor Tero Autio on väitnud, et Soomes saab 60 protsenti õpilastest igasuguseid tugiteenuseid, et koolis paremini hästi hakkama saada. Tema väidab, et Eestil ei olegi lootust, kuna Eestil puudub vaimueliit. On vaid võimueliit, aga kasvatuse ja hariduse aluseks peaks olema kasvatusfilosoofia ja teoreetiline kasvatusteadus, aga meil on siiani otsustanud üks minister,» kurdab õpetaja muret.

Rõivas: makse tuleb langetada

Rõivas küsib seepeale rahvamassilt, kas Rapla gümnasistid tunnevad, et on rumalamad kui Soome gümnasistid. «Ei,» vastavad lapsed kooris. «Öelge veel kord,» nõuab Rõivas. «Ei!»

«No nii, see vastus saatkegi sellele…mis see professor oligi. Ma olen rääkinud ka Soome peaministri Alexander Stubbiga, kes on muuseas väga lahe tüüp. Ta on öelnud, et soomlased vaatavad kadedusega Eesti haridustaset.»

Üks 19-aastane poiss uurib, kuidas saab olla nii, et välismaalt kuuleb, kuidas Eestis on maksumäär kõrge, kuid valitsus ütleb, et kõik on väga hea.

«Nojah, minu vastust võib nüüd pidada propagandaks, aga mina leian, et makse tuleb langetada, eriti tööjõumakse. See on meil olnud ka programmiline seisukoht juba mõnda aega, sellepärast me olemegi reaalselt tulumaksu langetanud,» kiidab Rõivas, kelle sõnul ei ole see ka päris tõsi, et Eestis on maksumäär võrreldes teiste riikidega väga kõrge.

Lõpetuseks selfie

«Kui me võrdleme Eestit Euroopa riikidega, siis meie maksukoormus on kaheksa parima hulgas. Poliitloosungid on muutunud selliseks, et kes saab raha rohkem kätte, kuid kui sa teed õiged maksulangetused õiges kohas, siis point on see, et majandus saab kasvada. Töökohad, mis muidu oleksid Soomes, tuleksid Eestisse.»

Samas toonitab ta, et sõltumata sellest, kes on valitsuses, siis üks on kindel – sigarettide hind läheb aina kallimaks.

Mõned küsimused veel ja siis ongi aeg väga tähtsaks punktiks päevakorras – selfie koos peaministriga. Selleks puhuks viskab Rõivas isegi pintsaku seljast.