/nginx/o/2012/07/11/1211114t1h6f79.jpg)
Eurobaromeetri värske uuringu järgi olid mullu sügisel eluga tervikuna rahul 77 protsenti Eesti kodanikest, mis on sarnane Euroopa Liidu elanikega keskmiselt.
Eestlased on eluga sama rahul kui buumiaastatel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eluga rahulolu tervikuna on 2014. aastal sarnane buumiaastatele 2006-2007. Kõrge rahulolu eluga iseloomustab just nooremas vanuserühmas (vanuses 15–34), kõrgema haridustasemega ning majanduslikult paremal järjel olevaid inimesi. Kõrgema rahuloluga inimesi on enim ka nende seas, kes liigitasid end poliitiliste vaadete poolest parempoolseteks.
Euroopa Liidus keskmiselt oli oma eluga tervikuna rahul 79 protsenti kodanikest, see tähendab, et Eesti kodanike rahulolu tase on lähedane Euroopa keskmisele tasemele – olles vaid 2 protsenti võrra madalam.
Kõige rahulolevamad on oma eluga tervikuna Taani kodanikud, kellest 97 protsenti on oma eluga väga rahul või küllaltki rahul. Kõige väiksem on eluga rahulolu Kreekas ning Bulgaarias, kus rahul on vastavalt vaid 41 protsenti ning 46 protsenti kodanikest.
Riigi majandusliku olukorra osas pole Eesti kodanikud pärast 2007. aastat olnud nii positiivsed kui 2014. aasta sügisel, mil riigi majanduslikku olukorda pidas väga heaks või pigem heaks 51 protsenti kodanikest. Neid, kes hindasid riigi majanduslikku olukorda pigem halvaks või väga halvaks, oli 43 protsenti kodanikest. Võrreldes Euroopa Liiduga tervikuna on Eesti kodanikud oma riigi olukorra suhtes siiski märksa positiivsemad – Euroopas tervikuna hindas oma riigi majanduslikku olukorda pigem heaks või väga heaks vaid 34 protsenti kodanikest ning 63 protsenti jaoks oli olukord pigem halb või väga halb.
Hinnangud leibkonna majanduslikule olukorrale on 2014. aastal samuti positiivsemaks muutunud – 2014. aasta sügisel leidis 71 protsenti kodanikest, et nende leibkonna majanduslik olukord on väga hea või pigem hea. Euroopas keskmiselt hindab oma leibkonna majanduslikku olukorda väga heaks või pigem heaks 65 protsenti kodanikest, mis on mõnevõrra madalam tulemus kui Eestis.
Oma leibkonna majandusliku olukorraga rahulolu on madalaim Kreekas, kus seda hindab heaks vaid 25 protsenti kodanikest, suurim aga Taanis (88 protsenti). Positiivsete hinnangute andmine oma leibkonna majanduslikule olukorrale on poole aasta jooksul vähenenud enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides.
Mis puudutab riigi majandusliku olukorra lähitulevikku, siis usub ligi pool (47 protsenti) Eesti kodanikest, et olukord jääb lähima aasta jooksul samaks, 29 protsenti usub selle paranemisesse ning 15 protsenti kardab, et see olukord muutub halvemaks.
Küsides kodanikelt, millised on praegu kõige olulisemad Eesti ees seisvad probleemid, leidis 30 protsenti kodanikest, et üks suuremaid murekohti on tööpuudus. Lisaks sellele tõi ligi kolmandik (29 protsenti) kodanikest probleemina välja tervist ja sotsiaalkindlustust ning majanduslikku olukorda (28 protsenti).