Justiitsministeeriumis täna toimunud kohtumisel otsustati koos internetiteenuse pakkujatega, et ministeerium koostab eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega piiratakse ligipääsu laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavatele veebilehekülgedele.
Justiitsministeerium tahab piirata ligipääsu lapspornole
«Internet on andnud laste seksuaalsele väärkohtlemisele aastate jooksul juurde uue mõõtme. Tihti ei mõelda sellele, et nendel materjalidel kujutatud lapsed on päriselt olemas ning ka selliste materjalide tootmine, vahendamine või tarbimine on nende laste väärkohtlemine,» vahendas justiitsministeeriumi pressiesindaja minister Andres Anvelti sõnu.
«Veebileheküljed ei ole jagatavate failide arvu mõttes küll peamised kanalid, kuid need on kõige kättesaadavamad ning nähtavamad. See on ka koht, kus politsei koos interneti teenusepakkujatega saab ennetada laste vastaste kuritegude häirimatut jätkamist. Sellistele lehekülgedele juurdepääsu piiramine võimaldab vähendada nõudlust laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavate materjalide järele ning kahandab ärakasutatud laste arvu,» selgitas minister.
Tänasel kohtumisel arutati, kuidas oleks võimalik sellistele veebilehekülgedele ligipääsu piirata ja milline oleks parim tehnoloogiline lahendus. Ühiselt otsustati, et justiitsministeerium koostab eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega piiratakse ligipääsu laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavatele veebilehekülgedele. See tähendab, et kui inimene satub veebilehe aadressile, kus on laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldav materjal, siis selline lehekülg ei avane.
«Probleem ei seisne Eesti veebilehtedes, sest siseriiklike lapsporno juhtumite puhul algatatakse alati seadusest tulenevalt kriminaalmenetlus ning need veebilehed suletakse. Küsimuse all on ligipääsu piiramine rahvusvahelistele veebilehtedele, kus lapsporno kujutamine on tõendatud ja need asuvad Interpoli vastavas nimekirjas,» selgitas Anvelt.
2010. aasta Turu-uuringute AS uuringu kohaselt oli 14 protsenti 15-74-aastastest Eesti elanikest märganud internetis laste seksuaalset ärakasutamist esitavat pildimaterjali, kuid 75 protsenti inimestest ei teatanud sellest kuskile. Kõigist aastas registreeritavatest seksuaalkuritegudest moodustavad pornograafiasüüteod ligikaudu viiendiku (ca 70 juhtumit aastas). Sellele lisanduvad interneti teel laste peibutamise ning ahvatlemise juhtumid (2014. aastal 56 juhtumit).
Paljudes Euroopa riikides (näiteks Rootsis, Norras, Soomes, Itaalias, Šveitsis, Suurbritannias jne ) on internetiteenuse pakkujad koostöös politseiga võtnud kasutusele ennetavaid meetmeid, et vältida internetiteenuse kasutajate sattumist laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavatele lehekülgedele.
Kohtumisel osalesid suuremate internetiteenuse pakkujate esindajad, ametnikud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning siseministeeriumist, internetikogukonna ning inimõiguste esindajad.