Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Selgusid 2014. aasta parima ja halvima seaduse nominendid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Andres Einmann
Copy
Foto: SCANPIX

2014. aasta parima ja halvima seaduse žürii valis välja parima ja halvima seaduse nominendid, mille vahel teevad eksperdid lõpliku valiku järgmisel nädalal.

Žürii liikmed valisid parima seaduse nominentideks seitse ja halvima seaduse nominetideks üheksa õigusakti või sündmust. Sealjuures mahtus eelmisel aastal ühiskonnas palju kirgi tekitanud kooseluseadus nii parima kui ka halvima seaduse nominentide hulka.

Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja.

2014.  AASTA PARIMA SEADUSE NOMINENDID. Nimekirjas on ära toodud seaduse nimi ning nende esitajate kommentaarid.

Maksukorralduse seaduse muutmise seadus

Maksu- ja tolliamet avalikustab iga kvartal oma kodulehel ettevõtete ja asutuste tasutud riiklike maksude koondsumma ning eraldi ka tööjõumaksude kogusumma. Riigile tasutud maksude avalikustamine on oluline samm läbipaistvama maksukeskkonna tagamisel. Seadus on avalikes huvides ja läbimõeldud.

Kodakondsuse seaduse muutmise seadus

Eestis sündinud inimestele (halli passiga vanemate laste) kodakondsuse saamise lihtsustamiseks mõistlikud lahendused.

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Karistusseadustiku revisjon)

Õiguskorra muutmine mõistusepärasemaks ja vähemrepressiivsemaks. Pikk, hästi juhitud, laia kaasamisega ettevalmistusprotsess, mis korrastas oluliselt Eesti karistusõigust. Seaduse eesmärk avalikes huvides – vähendada  kriminaalõigusilike sanktsioonide osatähtsust avaliku sunni vahendina ning mitmete üleastumiste dekriminaliseerimine.

Kooseluseadus

Mitte normitehnilise kvaliteedi pärast, vaid sisulise õigusloomelise sammuna. Tegemist oli erakordselt suurt tähelepanu pälvinud seaduseelnõuga, mille puhul erinevad huvigrupid kasutasid eriti aktiivselt võimalusi riigikogu liikmeid mõjutada ja seaduse kohta arvamusi esitada. Hoolimata survest jätkus piisaval arvul riigikogu liikmetel riigimehelikkust, et vaadata mööda eelarvamustest, vaenust, populistlikest küsitlustulemustest ning võtta vastu demokraatlik otsus. Suunatud võrdsete õiguste loomisele ja vähemuste õiguste kaitsele.

Liikluskindlustuse seadus

Selle seadusega sobitatakse liikluskindlustus tänapäevasesse õigusruumi ja kokkuvõttes muudetakse kindlustamine kliendile mugavamaks. Suurim muutus on kannatanu õigus nõuda liikluskindlustuse kahju hüvitamist oma kindlustusandjalt, mis annab kliendile võimaluse ajada asju läbi oma tavapäraste teeninduskanalite.

Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Võimaldab mitteresidentidele anda digitaalse isikutunnistuse. Suurendab Eesti nähtavust maailmas ja selliselt parandab konkurentsivõimet.

Riiklike peretoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Lastetoetuste tõus 19 eurolt 45 eurole.

2014.  AASTA HALVIMA SEADUSE NOMINENDID

Kooseluseadus

Algatajate argumendid seaduse vajalikkuse osas muutusid menetluse käigus. Eelnõu vastuvõtmist õigustati silmakirjalike põhjendustega. Rakenduslik külg jäi kõik menetlemata ning ühtegi probleemi ei lahendatud.

Eelnõu tegelikud eesmärgid algselt avalikkuse eest varjatud, eelnõu analüüs ja seletuskiri puudlik, eelnõu ei läbinud eelnevaid kooskõlastusi ja kaasamisringe, kuna algatati Riigikogus, rakendussätted puudu ja rakendamine ning selle kulud ebaselged, seadus dubleerib erisooliste abielu ja devalveerib seega väljakujunenud erisooliste abielulisi õigussuhteid. Liigne kiirustamine ning seaduse vastaste kriitika mitte arvestamine.

Käibemaksuseaduse muutmise seadus (1000 eurot ületavate arvete deklareerimise seadus)

Hea näide riigi halduskoormuse nihutamisest ettevõtjatele ja ebaausate ettevõtjatega tegelemise asemel kogu majandussektori karistamisest, ning seadusmuudatuse, mille alusel ei ole töötuskindlustusega enam kaitstud töötajad, kes kuuluvad mõne ettevõtte juhatusse, kuigi nad on endiselt kohustatud tasuma töötasult töötuskindlustusmakseid.

Hea õpikunäide, kuidas ei tohiks õigusloomet teha. Sisulist kaasamist ei toimunud, mõjude analüüs koostati tagantjärgi ning analüüsi eesmärgiks oli otsida põhjendusi, miks väljapakutud lahendus on kõige parem ning näidata, et muid alternatiiv ei ole. Ettevõtjate ja riigi poolt kokku tehtavad kogukulud ületavad täiendavalt eelarvesse kogutavaid kogutulusid.

Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus

Riigikogu eiras teadlikult Riigikohtu 9. detsembri 2013 otsust ja kehtestas asutamispiirangud, mis olid juba põhiseadusevastaseks tunnistatud. Vastuolu hea õigusloome tavaga seisneb avaliku huvi eiramises ja halva eeskuju näitamine Riigikogu poolt. Kui riigikogu võib riigikohtu otsust eirata, miks siis kodanikud peavad kohtuotsuseid täitma?

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja  aktsiiside muutmise seadus

Kehtestas tagasiulatuvalt juba  ostetud kütteõlile täiendava aktsiisi (õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine).

Korrakaitseseaduse muutmise seadus

Keelati taas avalikus kohas alkoholi tarbimine. Riigikogu tegi negatiivse meediakajastuse survel kiirmenetlusega populistliku otsuse, sest ei olnud osanud seadust piisavalt selgitada. Selle eelnõu kooskõlastamise algatamisest justiitsministeeriumis kuni selle vastuvõtmiseni riigikogus oli alla kolme kuu. Seaduse vastuvõtmine näitab meedia üha suuremat rolli seadusloome mõjutamisel, mistõttu tasuks arutada, kuidas ära hoida demokraatia veel suuremat asendamist «meediakraatikaga».

«Normaalse seaduse» muutmine taas «ebanormaalseks».

Tulemusena oleme ühe keelu võrra rikkamad selle asemel, et seadust mõistuspäraselt tõlgendada ja lugeda keelatuks vaid teisi häiriv alkohoolsete jookide tarbimine avalikus kohas

Riigikogu liikme staatuse seadus

Seadus muutis riigikogu liikmete puutumatusega seonduvat. Vastuolus hea õigusloome tava punktiga, et seadusandlikku võimu ei kasutata oma huvides, st oma julgeoleku tagamiseks.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus

Seaduse kohaselt ei ole alates 1. maist 2014 ettevõtete juhatuse liikmetel, isegi kui nad selle eest tulu ei saa, enam võimalik ennast töötuks registreerida. Seadus lõi olukorra, kus isik tasub töötuskindlustusmakset aga riigilt vastusooritust ei saa. Tegemist on läbimõtlemata seadusega, mis ei soodusta ettevõtlusega tegelemist ehk „Ettevõtlus on jälle karistatav“.

Vabariigi Valitsuse tegevusetus tehnovõrkude talumistasude kehtestamisel

Õiguskantsleri ettepanekul tunnistati talumistasud põhiseaduse vastaseks 2013.a. kevadel ja enne seda esmakordselt 2006.a. Seega ei ole valitsus suutnud 10 aasta jooksul välja töötada põhiseaduse pärast regulatsiooni ning hetkel ei ole selle eelnõu koostamise eest isegi vastutajat määratud.

Töövõimetusreformi seaduspakett

Hea õigusloome tava punktide 2, 3, 4 (menetlus ettenähtav ja avatud, otsused läbipaistvad ja põhjendatud, huvigruppide kaasamine selgete ja formaliseeritud reeglite järgi) rikkumine, kaasamine formaalne ja mittearvestav, eelnõu menetlemine kiirustav.

Tagasi üles