/nginx/o/2011/05/13/581738t1h6b08.jpg)
Suure erialase hariduseta inimeste osakaalu ning madala elukestvas õppes osalemise määra üks oluline põhjus on suur koolist väljalangevus, ainuüksi 2012/2013. õppeaastal langes Eesti haridussüsteemist välja üle 20 000 noore, selgub poliitikauuringute keskuse Praxis teemapaberist.
Euroopa Liit on seadnud eesmärgi vähendada haridussüsteemist varakult lahkujate osakaalu vanuserühmas 18-24 alla 10 protsendi. Eestis on õpingute enneaegselt katkestajate osakaal õnnestud küll sellele tasemele hiljaaegu viia, kuid väljalangevus on absoluutnumbrites siiski suur kõikidel haridustasemetel ja -liikides.
«Üldkeskharidusega võrreldes on väljalangevus kutsehariduses ja kõrghariduses oluliselt suurem ning ka see põhjustab kvalifitseerimata tööjõu osakaalu kasvu tööturul,» selgitas Praxise analüütik Hanna-Stella Haaristo.
Kutseharidusest langes õppeaastal 2012/2013 välja ligi 20 protsenti ehk üle 6000 õppuri. «Ka kõrghariduses on katkestajate osakaal kasvanud, viimaste andmete kohaselt oli see samal õppeaastal 17 protsenti ehk enam kui 11 000 tudengit,» märkis Haaristo. Ta lisas, et kui üldhariduses on muidu väljalangevus madal, siis gümnaasiumiastmel oli vaadeldaval õppeaastal siiski katkestajaid enam kui 2000.
Analüütik nentis, et nende õpilaste tagasitoomine on suur väljakutse, kuna lahkumise põhjused on enamasti väga erinevad.
«Kutseõppe katkestamise olulisemaks põhjuseks on vale erialavalik, mis viitab karjäärinõustamise puudulikkusele põhikoolis,» selgitas Haaristo ning lisas, et teisteks olulisemateks põhjusteks on ka vähene õpimotivatsioon, perekondlikud probleemid, aja- ja rahapuudus ning konfliktid õpetajate ja kaasõpilastega. «Kõrghariduses on enim katkestajaid IT-valdkonnas, kus näiteks 2012/13. õppeaastal katkestas õpingud 70% vastuvõetud tudengitest,» tõi Haaristo näite ning selgitas, et põhjus on sel puhul peamiselt tööle minemine.
Erakondade valimisprogrammides on koolist väljalangevus teatud tähelepanu saanud, kuigi see ei paista välja enamasti olulisima haridusala probleemina, millega tegeleda. Teemapaberist selgub, et Isamaa ja Res Publica Liit lubab käivitada tasemeõppest väljalangevuse kahandamise programmi ning muuta seejuures väljalangevuse näitajad kooli tulemuslikkuse indikaatoriteks. Sotsiaaldemokraadid soovivad samuti katkestajate hulka vähendada läbi tugisüsteemide täiustamise ning koolikohustuse pikendamise 18-eluaastani või kuni kutse omandamiseni. Keskerakond lubab tagada väljalangemise vähendamiseks igas lasteaias ja koolis vajalike tugispetsialistide rahastamise. Samas ükski erakond ei maini otseselt karjäärinõustamise kvaliteedi tõstmist ja kättesaadavuse tagamist erinevatel haridusastmetel, vaid SDE lubab edendada karjääriõpet üldhariduses.